huik, vananenud nimetus vesivutt (Porzana), perekond kurelisi ruiklaste sugukonnast, üle 20 liigi Vanas Maailmas veekogude ääres ja soistel aladel. Huigud on varblase- kuni rästasuurused valdavalt pruuni sulestikuga linnud, neil on pikad varbad, mis hõlbustavad liikumist taimevarte vahel; nad on peidulised, jooksevad ja ujuvad hästi, kuid lendavad vastumeelselt ja halvasti. Eestis kaks liiki: tavaline, kuid ebaühtlaselt levinud haudelind täpikhuik (P. porzana) ja haruldane haudelind väikehuik (P. parva). Seni ühel korral (2005. aastal Pärnumaal Häädemeeste jõe suudmes) on Eestis kohatud ka värbhuiku (P. pusilla). Täpikhuik on 22–24 cm pikkune, rändab Eestist augustis-septembris troopilisse Aafrikasse ja naaseb aprillis-mais; elab niiskete niitude lopsakas taimestikus, toitub selgrootutest ja taimeosadest; häälitseb pimedal ajal; looduskaitse III kaitsekategooria liik. Väikehuik on 18–20 cm pikkune, eelistab toiduks vee-selgrootuid, ta elutseb sügavamas vees kasvas taimestikus (hundinuiastikus, roostikus), kus liigub väga osavalt; teda võib enim kohata Matsalu lahel; looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik.

EE 3, 1988; VE, 2006; muudetud 2011