Kilgas, Gunnar

Gunnar Kilgas (8. V 1926 Narva – 6. VIII 2005 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1949), Lavastajate Liidu (1992) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2000 auliige). Paul Kilgase vend. Isa sõjaväestaabi kirjutaja, ema arveametnik. Oli 1950–52 abielus Ellen Kaarmaga, hiljem Velda Otsuse elukaaslane.

Lõpetas 1944 Tallinna 2. Gümnaasiumi ja 1949 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Alustas lavategevust 1945 Estonia õpperühmas, oli 1949–50 Lõuna-Eesti Teatri lavastaja ja näitleja, 1950–51 Eesti Raadio diktor, 1951–60 Vanemuise näitleja, 1960–69 Draamateatri näitleja ja lavastaja, 1969–86 Teleteatri lavastaja, 1987–92 Vanalinnastuudio kirjandusalajuhataja (ka lavastanud) ja 1993–95 lavastaja. Mänginud filmis („Elu tsitadellis”, 1947, „… ja teised ametlikud isikud”, 1976, mõlemad Lenfilm; „Pöördel”, 1957, „Valge laev”, 1971, „Metsluiged”, 1987, kõik Tallinnfilm; „Pimedad aknad”, 1968, Eesti Telefilm) ja telelavastustes („Üle linna Vinski”, 1983, „Intermezzo”, 1997), esinenud palju Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Vaduzi agent”, 1969, „Kärbes”, 1972), tõlkinud näidendeid (Curt Goetzi „Kolm pettust”).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1982).

Lavastusi

  • Hindi Kuhu lähed, seltsimees direktor? (1949)
  • Ostrovski Omade vahel – küllap tuleme toime (1950 ja 1953)
  • Aligeri Muinasjutt tõest (1951, mängis Borissi)
  • Lutsu ja Luige Kevade (1953)
  • Millöckeri Gasparone (1954)
  • Jakobsoni Vana tamm (1955)
  • Liivese Robert Suur (1957)
  • Tammlaane Valge lagendik (1958)
  • Blažeki Kolmas soov (1961)
  • Liivese Siinpool horisonti (1961), Viini postmark (1963), Trepp (1964) ja Kallimast kallim (1967 ja 1992)
  • Steinbecki Hiirtest ja inimestest (1966, mängis George’i)
  • Radzinski Tehakse filmi… (1966)
  • Vetemaa Püha Susanna ehk Meistrite kool (1974 Draamateatris)
  • Kõrveri Kuskil Montparnasse’il (1980 Estonias)
  • Pirandello Nii see just ongi (nagu teile paistab) (1983 Draamateatris)
  • Simoni Piparkoogileedi (1990 Draamateatris)
  • Raudsepa Salongis ja kongis (1990) ja Ameerika Kristus (1991)
  • Särgava Uus miniister (1993)
  • Simoni Viimane romantiline armastaja (1994)
  • Pihlaku Mälumäng (2001, Vaba Lava)

Eesti Televisioonis

  • Švartsi Draakon (1969)
  • Babeli Maria (1970)
  • Fletcheri Vabandage, valeühendus (1970)
  • Duras’ La Musica (1971)
  • Williamsi Lord Byroni armastuskiri (1972)
  • S. Andersoni Võidukas muna (1972)
  • Anouilh’ Pagasita reisija (1973)
  • Strindbergi Mäng tulega (1975)
  • Iwaszkiewiczi Kosmogoonia (1977)
  • Sossini Pühapäev on enda jaoks (1978)
  • Yliruusi Mängumõrv (1979)
  • Kohlhaase ja Zimmeri Kala neljale (1979)
  • Liivese Kuninganna Maudi maa (1980)
  • R. W. Andersoni Püha öö, üksindusöö (1982)
  • Tammsaare ja Kilgase Rudolf ja Irma (1985)
  • Lutsu ja Kilgase Pildikesi Paunverest (1986)

Osi

  • Pärn (Kitzbergi Kauka jumal, 1949)
  • Viktor (Afinogenovi Mašake, 1952)
  • German (Arbuzovi Tanja, 1953)
  • Tusenbach (Tšehhovi Kolm õde, 1954)
  • Claudio (Shakespeare’i Mõõt mõõdu vastu, 1954)
  • Indrek (Tammsaare ja Vahuri Mauruse kool, 1955)
  • Dr. Nordheim (Wuolijoki Põlev maa, 1955)
  • Ivan Aleksandrovitš Hlestakov ja Ossip (Gogoli Revident, 1955 ja 1987)
  • Jarovoi (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1957)
  • Lorenzo (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1957)
  • Õpetlane (Švartsi Vari, 1959)
  • Otto Västrik (Raudsepa Ameerika Kristus, 1967)
  • Cambell (O’Hara Abielu on ikka risk, 1968)
  • Skameikin (Radzinski Kena naine lillega…, 1987)
  • 77-aastane Pinocchio (Kalli Tähetolm, 2001 Vanalinnastuudios)
  • Matson (Raudsepa Roosad prillid, 2003 Vanalinnastuudios)

Kirjandus

  • Gunnar Kilgas: nii on läinud. Vestelnud ja jutuajamised salvestanud J. Aarma. Tallinn, 2007
  • H. Luik. Ostrovski kahe näidendi lavastustest. – Sirp ja Vasar, 22. mai 1953
  • P. Põldroos. Noorus teatris ja teatri noorus. – Eesti Nõukogude Teater. Almanahh. I. Tallinn, 1954
  • E. Hiedel. Carl Millöckeri „Gasparone“. – Edasi, 7. märts 1954
  • A. Liives. Kangelased raamatus ja laval. Võrdlusjooni kahest „Kevade“ lavastusest. – Sirp ja Vasar, 12. märts 1954
  • H. Siimisker. „Mauruse kool“. – Edasi, 5. märts 1955
  • J. Feldbach. „Revident“ RT „Vanemuise“ laval. – Edasi, 25. mai 1955
  • Ü. Taavas. Temale „naisgümnasistid“ ei plaksuta. – Edasi, 2. märts 1958
  • O. Kruus. „Valget lagendikku“ vaadates. – Sirp ja Vasar, 30. jaanuar 1959
  • K. Kask. „Viini postmark“ läks käibele. – Sirp ja Vasar, 27. detsember 1963
  • K. Uibo. Vastutus iseenda ees. – Teatrimärkmik 1964/65
  • E. Treier. „Hiirtest ja inimestest“. – Sirp ja Vasar, 10. juuni 1966
  • E. Link. Telekommentaar. – Sirp ja Vasar, 19. detsember 1969
  • L. Tormis, H. Kalda. Mida arvatakse „Püha Susannast“? – Sirp ja Vasar, 7. juuni 1974
  • H. Lumet. Ekraanil on klassika. – Rahva Hääl, 17. oktoober 1975
  • M. Laubre. Ametlikud isikud. – Noorte Hääl, 15. detsember 1976
  • Ü. Ojatalu. Lavastaja Gunnar Kilgas. – Televisioon, 10.–16. mai 1982
  • M. Mutt. Kuidas siis ikkagi on? – Sirp ja Vasar, 24. juuni 1983
  • A. Kaalep. „Rudolf ja Irma“ – ikka veel. – Sirp ja Vasar, 29. august 1986
  • E. Link. Telekommentaar. – Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1987
  • J. Allik. Kui majandusminister riiki pööras. – Teater. Muusika. Kino 1990, 8
  • O. Kruus. „Ameerika Kristus“ „Vanalinnastuudios“. – Sirp, 29. märts 1991
  • O. Kruus. Kas vaadata olevikku või minevikku? Vaidlus lavastaja Gunnar Kilgasega „Uue ministri“ puhul. – Sirp, 17. detsember 1993
  • I. Palli. Tsitadell 1947. aastal. Elu Piiteri ja Tallinna vahel. – Tegelikkuse KesKus 2004, 1
  • K. Lehtmets. Gunnar Kilgas lahkus igavikuteele. – SL Õhtuleht, 8. august 2005
  • [Nekroloog]. – Sirp, 12. august 2005
  • A. Laasik. Jüri Aarma sai Gunnar Kilgasel viimasel hetkel sabast kinni. – Eesti Päevaleht, 15. juuni 2007

Välislinke

Pärn – Gunnar Kilgas. Kitzbergi „Kauka jumal”. (Lõuna-Eesti Teater, 1949)

German – Gunnar Kilgas, Tanja – Ellen Kaarma. Arbuzovi „Tanja“. (Vanemuine, 1953)

Indrek – Gunnar Kilgas, Miralda – Velda Otsus. Tammsaare ja Vahuri „Mauruse kool“. (Vanemuine, 1955)

Zemljanika – Endel Simmermann, Hlestakov – Gunnar Kilgas, Dmuhhanovski – Ants Lauter. Gogoli „Revident“. (Vanemuine, 1955)

Dr. Nordheim – Gunnar Kilgas. Wuolijoki „Põlev maa“. (Vanemuine, 1955)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017