Otsus, Velda
Velda Otsus (24. VIII 1913 Tartu – 16. VIII 2006 Tallinn), tantsija ja näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1940) ja Eesti Teatriliidu liige (1973). Isa rätsep, ema poepidaja. Olnud abielus Harri Teffeliga, hiljem elukaaslane Gunnar Kilgas.
Lõpetas 1932 Tartu tütarlastegümnaasiumi, õppis kooliajal Tiina Kapperi tantsustuudios. Oli 1932–50 Vanemuise baleriin ja 1950–61 näitleja, töötas 1961–82 Draamateatris. Mänginud filmis „Ukuaru” (1973, Tallinnfilm) ja kuuldemängudes („Tabamata ime”, 1954, „Sonettide tõmmu daam”, 1965), esinenud sageli Eesti Raadio lugemistundides.
Rändauhind Velda Otsuse hõbepeeker (alates 2013).
Eesti NSV teeneline kunstnik (1955), Eesti NSV rahvakunstnik (1966). Nõukogude Eesti preemia 1980. Parim naisnäitleja 1988.
Osi
- Aminta (Benatzky Kolm musketäri, 1932 ja 1945)
- Barbara (Karma Lembitu, 1933)
- Azuri (Rombergi Kõrbelaul, 1934)
- Zingra (Stolzi Veenus siidis, 1935)
- Kaunikki (Leino Simo Hurt, 1939)
- Anitra (Ibseni Peer Gynt, 1940 ja 1962)
- Esmeralda (Drigo, Pugni ja Glieri Esmeralda, 1941)
- Lolitta (Lehári Giuditta, 1941)
- tantsusolist (Viis valssi, 1942)
- Koltse Ebe (Mälgu Kadunud päike, 1943)
- Tütarlaps (Kalniņši Sügis, 1944)
- Padmavati (Nielseni Lakšmi, 1944)
- Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1946)
- Smeraldina (Tšulaki Kahe isanda teener, 1948)
- Giselle (Adami Giselle, 1949)
- Zobeide (Šeherezade, Rimski-Korsakovi muusika, 1951)
- Mašake (Afinogenovi Mašake, 1952)
- Lilli Ellert (Vilde Tabamata ime, 1952 ja 1965)
- Kuslap (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1953)
- Nora (Ibseni Nukukodu, 1953)
- Iige (Tammlaane Raudne kodu, 1954)
- Miralda (Ramilda) (Tammsaare ja Vahuri Mauruse kool, 1955)
- Liki (Liivese Robert Suur, 1957)
- Ljubov (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1957)
- Iza (Laxnessi Müüdud hällilaul, 1957)
- Olga Jeletskaja (Turgenevi Armuleivasööja, 1958)
- Julia (Švartsi Vari, 1959)
- Šura (Mihhalkovi Sombreero, 1960)
- Liisa (Arbuzovi Poeg, 1961 Draamateatris)
- Yvette (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
- Gittel (Gibsoni Kahekesi kiigel, 1963)
- Jüri (Kaburi Rops, 1964)
- Lydia (O’Hara Abielu on ikka risk, 1968)
- preili Furnival (Shafferi Must komöödia, 1970)
- Puhvetipidaja (Kaugveri Rong väljub hommikul, 1971)
- Šarlotta (Tšehhovi Kirsiaed, 1971 Noorsooteatris)
- Ida (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
- Rutsa-tädi (Drutse Meie nooruse linnud, 1973)
- proua Orban (Örkény Kassimäng, 1973)
- Anne-Mai (Vetemaa Püha Susanna, 1974)
- Margaret (Shakespeare’i Richard III, 1975)
- Irene (Ibseni Kui me, surnud, ärkame, 1976)
- Melusiine (Vetemaa Roosiaed, 1976)
- Maude (Higginsi ja Garrière’i Harold ja Maude, 1978)
- Piaf (Berteaut’ ja Vilimaa Edith Piaf, 1977 Vanemuises)
- Mironihha (Rasputini Viimne tärmin, 1979)
- Else Lasker-Schüler (Prometi Else, Teeba prints, 1982)
- Sarah Bernhardt (Murrelli Mälu, 1988 Vanemuises)
Helikandjaid
- Kaval-Ants ja Vanapagan (1991)
- Unejutud (1992)
- Peetri kutsikas (1994)
- Mina ei taha veel magama jääda (2003)
- Kõige paremad muinasjutud (2003)
Kirjandus
- M. Balbat. Eesti NSV rahvakunstnik Velda Otsus. Tallinn, 1968
- P.-R. Purje. Velda Otsus – nimi eesti kultuuris. Tallinn, 2013
- L. D. [L. Duplevsky]. Velda Otsuse ja Udo Väljaotsa tantsude õhtu. – Postimees, 27. juuni 1945
- K. Siidor. Lavastaja töö: [Tabamata ime]. – Pilt ja Sõna 1954, 5
- V. Insel. Kas „Nukukodu” või ikkagi „Nora”? – Rahva Hääl, 6. mai 1954
- S. Levin. Röövitud lapsepõlv: [Kevade]. – Pilt ja Sõna 1954, 11
- H. Peep. Tunnustust vääriv algatus: [Raudne kodu]. – Edasi, 5. jaanuar 1955
- H. Siimisker. „Mauruse kool”. – Edasi, 5. märts 1955
- S. Levin. Talent ja töö. – Nõukogude Naine 1955, 4
- V. Teras. Väljapaistev näitleja. – Rahva Hääl, 8. detsember 1956
- J. Halliste. Mitmekülgne näitlejatar. – ENSV Teatrid 1959, 2
- K. Kask. Teise eluga etendus: [Ema Courage]. – Teatrimärkmik 1961/62
- S. Levin. Velda Otsuse „Mamma Liisa”. – Teatrimärkmik 1961/62
- M. Balbat. Üks kiigelt: [Kahekesi kiigel]. – Teatrimärkmik 1962/63
- M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
- R. Neimar. Velda Otsus. Subjektiivne ja hüpoteetiline ring ümber näitleja. – Teatrimärkmik 1971/72
- M. Mikiver. Velda Otsus. – Kultuur ja Elu 1973, 8
- L. Kirepe. Velda Otsuse tähtpäevaks. – Kodumaa, 22. august 1973
- K. Soosalu. Velda Otsuse juubeli puhul. – Noorte Hääl, 24. august 1973
- A. Šapiro, J. Ungureanu, V. Panso, I. Tammur jt. Velda Otsuse sünnipäevaks. – Sirp ja Vasar, 24. august 1973
- A. Luur. Giselle, Tiugu, Nora, Rutsa-tädi. – Edasi, 26. august 1973
- V. Otsus. „Tähtis on õigesti mängida, mitte hästi mängida.” Intervjueerinud V. Pütsep. – Edasi, 18. august 1974
- M. Balbat. Muutumise poogen. – Edasi, 20. august 1978
- T. Tamm. Impressioon. – Kultuur ja Elu 1980, 6
- A. Orav, A.-E. Kerge. Veel kaks kolleegi samast näitlejast. – Kultuur ja Elu 1980, 6
- K. Kreismann, U. Kibuspuu, A. Vaarik, K. Orro. Minu partner Velda Otsus ehk Paul Pinnast Andrus Vaarikuni. – Teater. Muusika. Kino 1983, 8
- H. Mandri. „Raske” karakter. – Noorte Hääl, 24. august 1983
- K. Haan. Tähetundide näitlejal Velda Otsusel on juubel. – Õhtuleht, 24. august 1983
- E. Kalda. Üks juubelieelne kohtumine. – Sirp ja Vasar, 26. august 1983
- E. Kampus. Meie Otsus. – Edasi, 27. august 1983
- L. Vellerand. Velda Otsus. – Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
- H. Aumere. Udo Väljaots. Tallinn, 1985
- T. Karro. Velda Otsuse näitlejaisiksusest „Mälu” taustal. – Sirp ja Vasar, 27. mai 1988
- E. Paaver. Pikemad kõrvalepõiked „Mälu” teemal. – Teater. Muusika. Kino 1988, 8
- K. Kask, L. Vellerand. Ja kas see ongi mäng. – Rahva Hääl, 26. august 1988
- Velda Otsus – legend juba eluajal. – Teater. Muusika. Kino 1993, 8
- L. Tormis, E. Priks, E. Kull. Velda Otsusele mõeldes. – Pühapäevaleht, 21. august 1993
- A. Üksküla. Lummav Velda Otsus. – Sirp, 20. august 1993
- R. Kudu. Ülo Vilimaa – taasavastaja. – Kultuurimaa, 16. aprill 1997
- L. Vellerand, A. Vaarik. Maagiline Velda Otsus. – Postimees : Kultuur, 21. august 1998
- M. Kapstas. Velda Otsus 85. – Eesti Päevaleht, 24. august 1988
- M. Balbat. Legend, inimene, näitleja. – Maaleht, 27. august 1998
- E. Värk. Kolm teenekat näitlejat. – Eesti Päevaleht, 11. veebruar 1999
- K. Haan. Par excellence Velda Otsus. – Eesti Päevaleht, 24. august 2000
- Üleelusuurune Velda Otsus. – Sirp, 22. august 2003
- P. Jaaks. Juubilar Velda Otsus – saladus eesti teatrimälus. – Postimees, 23. august 2003
- [Nekroloog]. – Sirp, 25. august 2006
- J. Lumiste. Head teed, Velda Otsus! – Sirp, 25. august 2006
- J. Aarma. Hobusest Mozartini. Tallinn, 2011
- R. Oruaas. Ajalugu kirjutatakse tuleviku tarvis: [P.-R. Purje. Velda Otsus – nimi eesti kultuuris]. – Sirp, 24. jaanuar 2014
- А. Заславская. Две роли Вельды Отсус: [Kui me, surnud, ärkame, Roosiaed]. – Театр 1977, 8
- Л. Веллеранд. Вельда Отсус. – Вечерний Таллинн, 7 марта 1978
Arhivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T292
Välislinke
- Meie kunstimeistreid: Velda Otsus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1957)
- Vetemaa „Roosiaed” (lavastus), I ja II vaatus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1980)
- Elada rahvale. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1982)
- Arbuzovi „Vanamoeline komöödia” (kuuldemäng). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1985)
- Teatrisajand. Velda Otsus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1998)
- Velda Otsust mäletades. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019