Eesti loomastik

Pääsusaba

Eesti loomastik on paljude Maa teiste piirkondadega võrreldes suhteliselt liigivaene. See tuleneb jääajajärgse aja lühidusest ning ala väiksusest ja geograafilisest asendist. Loomastik koosneb sisserännanuist. Ülekaalus on transpalearktilised, holarktilised, Euro-Siberi ja Euroopa boreaalsed liigid. Neile lisaks on üsna palju nemoraalseid ja arktilis-boreaalseid liike, arktilise fauna relikte ja kosmopoliite ning immigrante Ponto-Kaspia faunast. Ohtralt on vee-elulisi ja poolvee-elulisi, avamaistu- ja metsaliike.

Eesti punase raamatu (1998) nimekirjades on 489 liiki selgrootuid ja 105 liiki selgroogseid. Eesti veebipõhises punases raamatus (2008) jagunevad loomad ohukategooriatesse järgmiselt: Eesti loodusest hävinuid on kokku 56 liiki, äärmiselt ohustatud on 19 (7 selgrootut ja 12 selgroogset), ohustatud 13 (2 selgrootut ja 11 selgroogset), ohualtid 38 (10 selgrootut ja 28 selgroogset) ning ohulähedased 56 liiki (17 selgrootut ja 39 selgroogset).

Eesti loomad on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse (2004) järgi. Selle alusel jagunevad kaitsealused liigid kolme kategooriasse, kõige enam on ohustatud I kaitsekategooria liigid. 1. I 2011 seisuga olid selgrootutest l kaitsekategoorias 1 liik (ebapärlikarp), II kaitsekategoorias 6 ja III kaitsekategoorias 45 liiki, selgroogsetest I kaitsekategoorias 18 (kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits), II kaitsekategoorias 53 ja III kaitsekategoorias 89 liiki.