Eesti mereselgrootud

Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootute klassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna esindajad, kellest suurem osa rändas Läänemerre Litoriinamere staadiumis. Vähem on arktilise fauna liike, kes tulid Läänemerre hilisjääajal (Joldiamere või Balti jääpaisjärve staadiumis), praegu kujutavad nad endast jäänukasurkondi. Üsna rohkesti on ka Ponto-Kaspia fauna riimvee- ja mereliike (nad on Läänemerre jõudnud erineval ajal ja viisil) ning kaugete merede hilistulnukaid. Selgrootute faunas on kindlas ülekaalus boreaalsele kliimavöötmele ainuomased liigid – kõrg- ja panboreaalsed liigid. Merevormide hulgas on kõige rohkem idaatlantilise ja amfiatlantilise (mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga) ning mageveevormide seas transpalearktilise ja holarktilise levilaga liike. Madalamates kohtades on ülekaalus boreaalse merelise karbiliigi – balti lamekarbi (Macoma baltica) – kooslus ja sügavamates kohtades arktiliste vähkide – riimveeliste Saduria entomon’i ja tavalise harjaslabalase (Pontoporeia affins) ning merelise P. femorata – kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede (näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti loomastik
• Eesti mageveeselgrootud
• Eesti selgrootud
• Läänemere kujunemine
• Läänemere loomastik
• selgrootud

Kirjandus

• A. Järvekülg, I. Veldre. Elu Läänemeres. Tallinn, 1963
• А. Ярвeкюльг. Донная фауна восточной части Балтийского моря. Таллин, 1979
• A. Järvekülg. Veeselgrootud. – Eesti. Loodus. Tallinn, 1995

Välislingid

Merekarbid Vilsandi rahvuspargis

• Läänemerre laevade ballastveega sattunud võõrliikidest Keskkonnaministeeriumi kodulehel
• Läänemere põhjaloomadest Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kodulehel
• Eutrofeerumise mõjust rannikumere põhjaloomastikule Tartu Ülikooli kodulehel
• Läänemere elustikust veebisaidil merebioloogia.ee