Tagasi ETBL-i avalehele

vesikirbulised

Lombi kiivrik

vesikirbulised, kladotseerid (Cladocera; vn ветвистоусые ракообразные, ka кладоцеры), lehtjalaliste (Branchiopoda) klassi kuuluvate vähkide liigirohke selts. Eestis üle 80 liigi, tavalisimad perekonnad on kammjalg (Sida), kammik (Diaphanosoma), kiivrik (Daphnia), nokik (Bosmina), lestik (Chydorus) ja klaasik (Leptodora), Läänemeres elutseb paunik (Podon).

Valdav osa maailma vesikirbulisi elab magevees. Pikkus 0,25–10 mm, keha kitsas, paljud isased on emastest mitu korda väiksemad. Jalgu on 4–6 paari. Tundlaid on kaks paari, neist eesmised on lühikesed ja tagumised pikad ning paljude harjastega, viimaste abil vesikirbulised ka liiguvad. Keha katab harilikult kahe poolmega läbipaistev koda, mõne röövliigi, näiteks klaasiku ja händuri (Rythotrephes) koda on rudimentne. Peas on kaks suurt liikuvat liitsilma. Osal esineb aastaajalist väliskuju muutust (tsüklomorfoosi).

Järvede planktonis ja põhjaelustikus ning tiikides ja lompides moodustavad vesikirbulised pisiloomastiku põhiosa. Filtrivad vesikirbulised söövad baktereid ja üherakulisi vetikaid, röövvormid ründavad liikuvaid zooplanktereid (ka enda noorjärke). Vesikirbulised on tähtsad noorkalade ja planktontoiduliste kalade toiduna ja keskkonnaseisundi indikaatororganismidena. Hiidkiivrikku (Daphnia magna) kasvatatakse hulgi kalatoiduks, lombi kiivrik (D. pulex) on kogu maailmas oligotroofsetes järvedes väga levinud.

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2011