Eesti mageveeselgrootud

Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb peamiselt vesikirbulistest ja aerjalalistest vähkidest ning mikroskoopilistest keriloomadest ja ripsloomadest. Nende elusmass on enamasti 1–10 g/m³.

Jõgede ja järvede põhjaloomastikus (zoobentoses) leidub kõige rohkem mitmesuguseid enamasti valmikuna õhus elavate putukate vastseid, kelle sagedaim ja vormirohkeim rühm on surusääsklased. Tavalised on ehmestiivalised, ühepäevikulised, vooluvetes ka kihulased ja kevikulised, madalas vees, eriti väikeveekogudes on neile lisaks palju kiililisi, lutikalisi ja mardikalisi. Limustest on peale tigude vormirohked ka herneskarplased (Pisidiidae), suurimate mõõtmetega on jõekarplased (Unionidae) ja rändkarp (Dreissena polymorpha). Viimaste elusmass võib kohati küündida sadadesse grammidesse ruutmeetri kohta, samal ajal kui muude põhjaloomade elusmass kokku jääb enamasti vahemikku 1–50 g/m². Tavalised on ka väheharjasussid, kaanid, vesilestad, vähkidest vesikakand (Asellus aquaticus) ja kirpvähid (Gammarus). Madalas taimestikurikkas vees on põhjaloomastik vormirohke. Järvede sügavamas, taimedeta ja hapnikuvaeses osas on vähe liike põhjaloomi – surusääsklaste vastseid (eriti Chironomus plumosus), järve-klaasiksääse (Chaoborus flavicans) vastseid ja mõningasi väheharjasusse, harvemini herneskarplasi jt.

Mageveeselgrootutel on oluline tähtsus keskkonnaseisundi näitajatena ja kalade toiduna. Inimtoiduks kasutatakse Eestis jõevähki (Astacus astacus). Rändkarbi tühje kodasid on kogutud kodulindude söödaks. Meditsiinis on kasutatud nüüd juba haruldast apteegikaani ehk kirjukaani (Hirudo medicinalis; looduskaitse II kaitsekategooria liik). Mitme vastsena vees elava kahetiivalise (sääsklaste, kihulaste jt) valmikud on vereimejad.

Äsja vastsekestast väljunud kiil. Kiilivastsed elavad vees

Vesiämblik on üks Eesti suurimaid ämblikuid

Nõelhark on mageveekogude harilik lutikaline

Apteegikaan ehk kirjukaan on Eesti kaanidest kõige värvikam

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti jõgede hüdrobioloogilised tüübid ja elustik
• Eesti loomastik
• Eesti mereselgrootud
• Eesti selgrootud
• Peipsi
• selgrootud
• Võrtsjärv

Kirjandus

• J. Haberman. Zooplankton. – Peipsi. Tallinn, 1999
• T. Timm jt. Zoobentos. – Peipsi. Tallinn, 1999
• J. Haaberman, T. Virro. Zooplankton. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
• P. Zingel. Planktilised ripsloomad. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
• K. Kangur, H. Timm, T. Timm. Võrtsjärve põhjaloomastik. – Võrtsjärv. Tallinn, 2003
• K. Piirsoo jt. Jõgede hüdrobioloogia. – Pärnumaa 1. Tallinn, 2008
• K. Kübar jt. Järvede hüdrobioloogia. – Pärnumaa 1. Tallinn, 2008
• M. Greenhalgh, D. Ovenden. Euroopa magevee-elustik. Toimetaja H. Timm. Tallinn, 2008

Välislingid

• Eesti järvede loomastik Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustikus
• Jõgede hüdrobioloogiline seire
• Võrtsjärve limnoloogiakeskuse koduleht