Oja, Tõnu (näitleja)

Tõnu Oja (4. VII 1958 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1983) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Rein Oja vend, Kaarel Oja ja Pääru Oja isa.

Lõpetas 1976 Tallinna 2. keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötanud 1980–97 Tallinna Linnateatris (1996–97 ka kirjandusala juhataja) ja 2002–24 Eesti Draamateatris, vahepeal vabakutselisena. On ka lavastanud.

Mänginud filmis („Jäljed”, 1964; „Pihlakaväravad”, 1981; „Sügis”, 1990, kõik Tallinnfilm; „August 1991”, 2005, ETV; „Taarka”, 2008; „Elavad pildid”, 2013; „Hüvasti, NSVL”, 2020; kõik Exitfilm; „Kirjad Inglile”, 2011, F-Seitse; „Taevatrepp”, 2023, Filmivabrik), telelavastustes (lastesari „Pätu”, 1990, ka lavastaja; „Intermezzo”, 1997) ning teleseriaalides („Pehmed ja karvased”, 2001–13; „Tuulepealne maa”, 2008, 2013; „Papad mammad”, 2016–19).

Osalenud kuuldemängudes („Veevoog”, 1991; „Täna hommikul”, 1997; „Kas kuulete…?”, 2000; „Aabitsa kukk”, 2006; „Laviin”, 2010; „Eradetektiiv ERF”, 2016). Esinenud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni laste‑ ja meelelahutussaadetes (olnud ka stsenarist, lavastaja ja saatejuht), esitanud raadios järjejutte ja luuletusi. Lugenud teksti muinasjutufilmides, dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides.

Tõlkinud näidendeid (pseudonüüm Laur Lomper) ning muusikale (Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili „Hüljatud”, koos Villu Kanguriga), avaldanud luulekogu „Selle talve päevik” (2025). Kirjutanud ka teatriartikleid ja laulusõnu (ansamblid Zorbas, L’Dorado, Kuldne Trio jt).

Tunnustusi

  • Eesti teatri meesnäitleja auhind 1999
  • Eesti teatri sõnalavastuste žürii eripreemia 2001 (lavastuse „Aristokraadid” trupile)
  • Aleksander Kurtna nimeline auhind 2002 (koos Villu Kanguriga, „Hüljatud”)
  • Raadioteatri näitlejaauhind 2011, 2018
  • Oskar Lutsu huumoripreemia 2026
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2012)

Festivaliauhindu

  • II preemia ja festivalidirektorite eripreemia Kaunase rahvusvahelisel monolavastuste festivalil MonoBaltija 2009 („Aabitsa kukk”)
  • grand prix Riia rahvusvahelisel monolavastuste festivalil Zvaigzne 2009 („Aabitsa kukk”)
  • parima meesnäitleja eripreemia rahvusvahelisel soome-ugri teatrite festivalil Majatul 2010 („Aabitsa kukk”)

Osi

  • Kotipoiss (Saluri Poiste sõidud, 1978, diplomilavastus Draamateatris)
  • Pakk‑rätsep (Traadi ja Karusoo Puud olid, puud olid hellad velled, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Tom (Williamsi Räägi minuga…, 1981)
  • Kusti ja Üliõpilane (Lutsu Kapsapea. Kalevi kojutulek, 1983)
  • Oleg Krõlov (Kazantsevi Vana maja, 1983)
  • Georg Aadniel Kiir (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • Philip (Goldmani Lõvi talvel, 1985)
  • Billy Bibbit (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Christopher Robin või Puhh (Milne’i, Oja ja Kanguri Christopher Robin ja tema sõbrad, 1987, ka lavastus)
  • Fass (Campbelli Skangpoomijad, 1988)
  • Hamlet (Stoppardi Rosencrantz ja Guildenstern on surnud, 1989)
  • Faz (Campbelli Vana kuningas Cole, 1990, ka tõlge koos Villu Kanguriga)
  • Phillip (Kessleri Orvud, 1991, ka tõlge)
  • Perdican (Musset’ Armastusega ei vallatleta, 1991)
  • Frank (Frieli Imearst, 1992)
  • Tybalt (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1992)
  • Fleming (Horovitzi Öö-öö, 1993)
  • Giles Ralston (Christie Hiirelõks, 1993)
  • Nikolai Ivanovitš Triletski (Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver, 1995)
  • Gustav (Rohumaa ja Tuulingu Ainus ja igavene elu, 1996)
  • Tõnu (Kivastiku Peeter ja Tõnu, 1997 Von Krahli Teatris)
  • Osvald Koger (Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest, 1998 Tallinna Linnateatris, meesnäitleja auhind)
  • Victor (Vitraci Victor ehk Laste võim, 1998 Vanalinnastuudios, ka tõlge, meesnäitleja auhind)
  • Harold (Kivastiku Õnne, Leena!, 1999 Vanemuises)
  • Albin (Hermani La Cage aux folles ehk Linnupuur, 1999, Smithbridge Productions, ka tõlge koos Villu Kanguriga)
  • Tom Hoffnung (Frieli Aristokraadid, 2000 Eesti Draamateatris)
  • Henry V ja Dofään (Shakespeare’i Henry V, 2000 VAT Teatris)
  • Russo ja Yahoo (Lycose ja Nantsou Kivid, 2001 VAT Teatris, ka tõlge)
  • Tom (Margulies’ Õhtusöök sõpradega, 2001 Eesti Draamateatris)
  • Nietzsche (Unduski Goodbye, Vienna!, 2002 Tartu Teatrilaboris)
  • Sass (Kivastiku Teener, 2003 VAT Teatris)
  • Mauno (Kivirähki Aabitsa kukk, 2004)
  • Gregers Werle (Ibseni Metspart, 2007)
  • Krahv (Hirve Kevadtalv 1918, 2008 VAT Teatris)
  • Kõhn Mees (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008)
  • Rulling (Kivirähki Vombat, 2009)
  • härra Barkovski (Stefani Vääärviid, 2009 VAT Teatris, ka tõlge)
  • Bill Fordham (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Robert Lyon (Halli Kaevuritest kunstnikud, 2010)
  • Luuletaja, Jüri jt (Kivastiku Kivist külalised, 2010, Kaks Musketäri)
  • Vambola (Kruusvalli Tasandikkude helinad, 2011, Eesti Teatri Festival)
  • Väino (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Oliver Lucas (Hare’i Vertikaaltund, 2012)
  • Tundmatu (Schmitti Külaline, 2013)
  • Karl Robert Pusta (Hargla Wabadusrist, 2014)
  • Christopher (Raine’i Hõimud, 2014)
  • Toomas Üüve, praost Odja, Iivan Sirota, Taat, vana Indu, Juut, Noo ja isa Uutsõ (Õnnepalu Ingeland, 2015 Saueaugu Teatritalus)
  • Gunn (Kivastiku Gunn, Gunn, vana …, 2015 VAT Teatris)
  • Anton Hansen Tammsaare (Kivirähki Vaimude tund Koidula tänavas, 2017)
  • Mäeotsa Peeter Pint (Koidula ja Kiluski Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola, 2017 Endlas)
  • Tom Sergeant (Hare’i Teineteiseta, 2017 Vanemuises)
  • Tiit (Kivirähki Eesti matus, 2002, mängis osa alates 2017)
  • Paul (Aareleiu Linnade põletamine, 2019)
  • Serge (Reza Kunst, 2022)
  • Halvard Solness (Pihla ja Campbelli Meister Solness, 2022)
  • Meinart ja Eedu (Tätte Meeletu, 2023 Saueaugu Teatritalus)
  • Meister (Ivaškevičiuse Totalitaarne romaan, 2024, koostöös Vaba Lavaga)
  • Isa (Doherty Vereliin, 2025 Saueaugu Teatritalus)
  • Eduard Vilde (Pargi Igavikumehed, 2026, Tallinna Kirjanduskeskus)

Lavastusi

  • Kivirähki Kakand ja kakand (1998 Endlas)
  • Kivirähki Hiired pööningul (2001 Endlas)

Helikandjaid

  • M. Kivastik. Hinged lähevad (2 CD-d, 2004)
  • T. Teder. Rahvusvaheline pasakott. Lunastus (CD, 2005)
  • A. Kivirähk. Aabitsa kukk (CD, 2006)
  • A. Kivirähk. Limpa ja mereröövlid (3 CD-d, 2011)

Kirjandus

  • M. Karusoo. Peegeldusi ja probleeme. – Teater. Muusika. Kino 1984, 4
  • M. Tiks. Orvud: Kessleri, Pinna lapselapse, Noorsooteatri ja Issanda Jumala omad. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • K. Herkül. Persona grata: Tõnu Oja. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
  • L. Arujärv. Kogu tõde Ojadest. – Noorus 1992, 8/9
  • J. Rähesoo. Brian Friel Eesti laval. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
  • Tõnu Oja on vaatajate poolt. Intervjueerinud H. Piip. – Meie Meel, 2. aprill 1997
  • M. Visnap. Peeter ja Tõnu: et aeg raisku ei läheks. – Teater. Muusika. Kino 1998, 7
  • P.-R. Purje. Naljakas, et ühel tähel ei vedanud... – Teater. Muusika. Kino 1999, 3
  • T. Oja. Tähtede seis. Intervjueerinud M. Balbat. – Maaleht, 1. aprill 1999
  • M. Visnap. Peeter ja Tõnu. – Postimees : Kultuur, 29. mai 1999
  • Tõnu Oja võtab lapsi väga tõsiselt. Intervjueerinud K. Murutar. – Pärnu Postimees, 3. jaanuar 2001
  • R. Weidebaum. Tõnu Oja võlus kolleege ja vaatajaid. – Eesti Päevaleht, 2. aprill 2001
  • Vastab Tõnu Oja. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2002, 7
  • M. Kilumets. Tõnu ja Tõnu. – Eesti Naine 2003, 11
  • A. Kivirähk. Tõnu Oja – 50 4. juulil. – Eesti Draamateater, 1. juuni 2008
  • Tõnu Oja 50: ma valin ülemäära. Intervjueerinud K. Prints. – Postimees, 4. juuli 2008
  • Tõnu Oja: peaosaliseks sündinud. Intervjueerinud V. Märka. – Eesti Ekspress : Areen, 18. juuni 2009
  • Tõnu Oja: minust läks see karikas mööda. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2011
  • A. Kivirähk. Tõnu Oja 300 „Aabitsa kukke”. – Eesti Draamateater 2014, 12
  • M. Kolk. Kõrtsielu apoloogia mitme autorimina vahel: [Gunn, Gunn, vana …]. – Sirp, 4. detsember 2015
  • P.-R. Purje. Millal see kõik kohustuseks muutus?: [Meister Solness]. – Sirp, 4. november 2022
  • Tõnu Oja: armastust on, aga seda pole kunagi üleliia. Intervjueerinud T. Kruus. – Eesti Päevaleht : LP, 17. veebruar 2023
  • P.-R. Purje. Kohmetu tänulaul Tõnu Ojale – Laur Lomper lugegu ka, kui tahab ta. – Teater. Muusika. Kino 2025, 3
  • K. Riismaa. Antiabsurd ja stereotüüp: [Vereliin]. – Sirp, 29. august 2025
  • Б. Тух.  Говори со мною на языке театра. – Вести Неделя Плюс, 26 марта 1999
  • Б. Тух. „Мы – бедные люди!”. – День за Днём , 6 марта 2009

Välislinke

ETBL, 2000 (A. Kreem); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2026