Heinloo, Kersti

Kersti Heinloo (6. IX 1976 Tartu), näitleja. Eesti Teatriliidu (2000), Eesti Näitlejate Liidu (2000) ning Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (2022). Jaak Heinloo ja Mati Heinloo vennatütar. Olnud 1997–2009 Janek Joosti elukaaslane.

Lõpetas 1994 Pärnu II Keskkooli, õppis 1995–96 Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorežiid, lõpetas 2000 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli, omandas 2018 samas magistrikraadi (füüsilise teatri õppesuunal). Täiendanud end 2005–06 Suurbritannias Brightoni Filmikoolis filmitootmise erialal.

Töötanud 2000–05 Vanemuises, 2005–07 vabakutselisena, aastast 2007 Eesti Draamateatris.

Mänginud filmis („Agent Sinikael”, 2002, Exitfilm jt; „Libahundi needus”, 2005, Shop of Dreams, ETV; „Nuga”, 2007, Allfilm; „Gracias a la Vida”, 2012, Exitfilm, BFM; „Vari”, 2024, Taska Film jt; „Aurora”, 2025, Kuukulgur) ning teleseriaalides („Pilvede all”, 2011–15). Osalenud kuuldemängudes („Nokia”, 2007; „Maailma parim küla”, 2009).

Olnud 1994–95 Päikeseraadio saatejuht, aastast 2012 TV3 eetrihääl.

Kirjutanud lasteraamatu „Eveline ja Mina” (2022).

Tegeleb ehtekunstiga.

Tunnustusi

• Voldemar Panso nimeline preemia 1998
• Ants Lauteri nimeline auhind 2011
• Eesti teatri naispeaosatäitja auhind 2014

Osi

• Margarita (Bulgakovi ja Undi Meister ja Margarita, 2000)
• Anja ja Varja (Tšehhovi Kirsiaed, 2001 ja 2010)
• Õde ja hullunud libu (Koltèsi Roberto Zucco, 2002)
• Julia (Kivirähki Romeo ja Julia, 2004)
• Hilde Wangel (Ibseni Ehitusmeister Solness, 2004)
• Anu (Kaplinski Liblikas ja peegel, 2006 Endlas)
• Liisa Rinne (Lundáni ja Normeti Suurema kurbuseta, 2007 Vanemuises)
• Catherine Earnshaw (Brontë ja Davisoni Vihurimäe, 2008 Vanemuises, mängis osa alates 2009)
• Julia Andrejevna ja Margareta (Kivirähki Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…, 2010)
• Josie Hogan (O’Neilli Saatuse heidikute kuu, 2011)
• Olga (Tšehhovi Kolm õde, 2012)
• Marie Under (Otsa Birkenruh’ episood. Kurb armulugu, 2012, Tuulekell)
• Ophelia (Shakespeare’i Hamlet, 2013, Kell Kümme)
• preili Julie (Strindbergi Preili Julie, 2013, Kell Kümme, naispeaosatäitja auhind)
• Margaret (Williamsi Kass tulisel plekk-katusel, 2014)
• Grušenka (Dostojevski ja Toompere Vennad Karamazovid, 2015)
• Marianne (Gray Finaal, 2016)
• Rose King (Štivičići Kolm talve, 2017)
• Anna (Pinteri Vanad ajad, 2017)
• Tara (Ashizawa Väike jumalanna, 2018, koostöös EMTA lavakunstikooliga)
• Nora (Hnathi Nukumaja, osa 2, 2019)
• Hilde Wangel (Pihla ja Campbelli Meister Solness, 2022)
• Janina (Tokarczuki ja Pihla Aja oma atra läbi koolnute kontide, 2024)
• Taani panga juht (Pihla Rahamaa, 2024)
• Eva-Liisa (Pihla Ükskord Liibanonis, 2024)
• Maggie (Eldridge’i Murdepunkt, 2025, Skene Katus Kunstile)

Lavastusi

• Heinloo, Marjamaa ja Suitsu Lift (2017)
• Pihla Lohe needus (2018)
• Heinloo ja Aadla Emilie Sagée (2019 Kellerteatris, koos Raho Aadlaga)
• Pihla Kuldse liilia saladus (2019 Rakvere Teatris)
• Pihla Solist (2022, ka lavakujundus)
• Heinloo Eveline ja Mina (2022 Eesti Noorsooteatris)
• Fowlesi ja Heinloo Liblikapüüdja (2023 Kellerteatris)

Kirjandus

• S. Karja. Uus Undi-tüdruk. – Eesti Ekspress : Areen, 18. jaanuar 2001
• V. Vahing. Mati Undi kaks Anjat – Kersti Heinloo ja Tiina Tauraite. – Eesti Ekspress : Areen, 28. veebruar 2002
• T. Laanem. Eesti filmitaevas süttis kolm tähte. – Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2002
• K. Pihlak. Persona grata: Kersti Heinloo. – Teater. Muusika. Kino 2005, 2
• Kersti Heinloo: näitleja minus vajab präänikut. Intervjueerinud E. Jaakson. – Postimees, 6. september 2005
• M. Nurka. „Preili Julie” võimu- ja võrdsusvõitluses tugevam ei halasta. – Eesti Päevaleht, 23. august 2013
• R. Veidemann. Kurnav kurbmäng Kõue mõisa tagaõuel. – Postimees, 23. august 2013
• H. Piip. Välgud m(v)erre. – Eesti Naine 2014, 6
• Kersti Heinloo: „Alastus on laval mõnikord vältimatu ning sellest kõrvale põigelda oleks mage”. – Anne & Stiil 2016, 5
• I. Veidenberg. Kersti Heinloo hindab ise tehtud rõõmu. – Eesti Päevaleht : LP, 23. detsember 2016
• Kersti Heinloo: pigem suurejooneline läbikukkumine kui leige laval tiksumine. Intervjueerinud M. Kilumets. – Eesti Päevaleht : LP, 21. oktoober 2022
• Kersti Heinloo: kui oled nähtamatu keskealine naine, võid teha mida iganes. Oled lindprii. Intervjueerinud T. Kruus. – Eesti Päevaleht : LP, 7. november 2025

Välislinke

• Lennud. Lavakunstikooli XIX lend (1996–2000). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
• Inemise sisu. Kersti Heinloo. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2007)
• Elamus. Kersti Heinloo. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2013)
• Vikerhommik. Intervjuu. Kersti Heinloo. Näitleja, lavastaja ja maailmarändur. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2024)
• Kersti Heinloo Eesti Draamateatri kodulehel
• Kersti Heinloo Eesti filmi andmebaasis
• Kersti Heinloo Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel
• Kersti Heinloo Eesti Näitlejate Liidu kodulehel
• Kersti Heinloo Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis