Virve, Tõnu
Tõnu Virve (18. VI 1946 Rõuge – 1. X 2019 Tallinn), teatri- ja filmikunstnik ning lavastaja. Eesti Teatriliidu (1975–96) ja Kinoliidu liige (1980). Ema kokk.
Õppis 1964–66 Tartu Kunstikoolis, lõpetas 1967 Tartu kaugõppekeskkooli ja 1974 teatridekoratsiooni erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Johannes Võerahansu ja Mari-Liis Küla). Õppis Vanemuises Evald Hermaküla stuudios. Töötas 1967 Noorsooteatris vanemdekoraatorina, kujundas Eesti Televisiooni noorte- ja meelelahutussaadete sarju (1970–78), „Reklaamiklubi” (1973–85) ja Eesti Telefilmi muusikafilme. Oli 1975–80 Noorsooteatri peakunstnik ja 1980–90 Tallinnfilmi kunstnik-lavastaja („Karge meri”, 1981; „Nipernaadi”, 1983). Asutas 1990 erafilmistuudio Freyja Film (ERSFF), oli selle kunstiline juht ja aastast 1994 juhatuse esimees. Lavastanud filme („Surmatants”, 1991; „Luukas”, 1992; „Armuunelmad”, 2003; „Monument”, 2008; „Evald Okas”, 2009), kirjutanud filmistsenaariume ja avaldanud filmiarvustusi. Oli 1980 olümpiapurjeregati ava- ja lõputseremoonia peakunstnik, esines mitmel maal teatrikunstnike näitustel.
Auhindu
- NSVL Kultuuriministeeriumi aastapreemia 1975
- Kunstnikutöö peapreemia üleliidulisel filmifestivalil 1978 („Surma hinda küsi surnutelt”, 1977, Tallinnfilm)
- Hõbedane Asteroid Trieste rahvusvahelisel ulmefilmide festivalil 1980
- I auhind kunstnikutöö eest Nõukogude Eesti filmifestivalil 1980 („„Hukkunud Alpinisti” hotell”, 1979, Tallinnfilm)
Lavakujundusi
- Gibsoni Ime sünd (1967, diplomilavastus Noorsooteatris, koos Irene Eskolaga)
- Rummo Sind me ootasimegi (1973 Noorsooteatris)
- Priede Udmurdi kannike (1974 Ugalas)
- Manni ja Komissarovi Protsess (1975)
- Prokofjevi Kadunud poeg (1975 Estonias)
- Undi Good-bye, baby (1975)
- Väli ja Komissarovi Veri mullal (1976)
- Prometheus, Beethoveni muusika (1976 Estonias)
- Becketti Godot’d oodates (1976)
- Anderseni ja Undi Tinasõdur, baleriin ja siga (1976)
- Tuglase ja Spriidi Inimese vari ning Tuglase ja Volkonski Jumala saar (1977)
- Crommelyncki Suurepärane sarvekandja (1977)
- Ehala, Tolstoi ja Šapiro Buratino (1978)
- Gelmani Tagasiside (1978 Draamateatris)
- Šostakovitši Stepan Razini hukkamine (1979 Estonias)
- Bondi Bingo (1979 Draamateatris)
- Kangro ja Volkonski Põhjaneitsi (1980 Vanemuises)
- Weberi Nõidkütt (1980 Estonias)
- Metsanurga ja Trassi Taavet Soovere elu (1981 Rakvere Teatris)
- Undi Peaproov (1981 Szolnokis)
- Traadi Päike näkku (1982 Draamateatris ja Moskva Malaja Bronnaja teatris)
- Kalli Lõunavaheaeg (1984 Vanalinnastuudios)
- Tuuliku ja Trassi Oh meid mere terida (1984 Rakvere Teatris)
- Kapi Kalevite kange poega (1986 Estonias)
- Babeli Maria (1988 Draamateatris)
- Boito Mefistofeles (1988 Estonias)
- Prokofjevi Romeo ja Julia (1990 Estonias)
- Ibseni Naine merelt (1995 Rakvere Teatris, ka lavastaja)
- Gounod’ Faust (1996 Vanemuises)
Kirjandus
- A. Kartna. Televisioonikunstnike töömailt. – Kunst 1975, 1
- V. Kisseljov. Muusika ja tantsu võim: [Prometheus]. – Sirp ja Vasar, 14. mai 1976
- F. Matt. Lavapildi poeesia. – Noorte Hääl, 18. märts 1981
- M. Kalm. Tähelepanekuid lavakujundusest. – Teatrielu 1982
- J. Hain. Tõnu Virve. – Teater. Muusika. Kino 1982, 6
- T. Virve, P. Torga. Pärast aastanäitust. Enne triennaali. Intervjueerinud M. Peil. – Sirp ja Vasar, 8. märts 1985
- M. Mutt. Kõik on üks ja seesama. Tallinn, 1986
- M. Peil. Kunstisalong. – Sirp ja Vasar, 23. mai 1986
- T. Virve. Pärast näitust kunstisalongis. [Intervjuu]. – Noorus 1986, 7, 9
- E. Komissarov. Kust tulevad ideed. – Teater. Muusika. Kino 1986, 8
- T. Virve jt. Armastus ja vaesus: teatrikunstnike omavaheline arupidamine 1988. aasta aprillis. Intervjueerinud A. Unt. – Teater. Muusika. Kino 1988, 11
- M. Kivastik. Klaaspärlimäng: [Surmatants]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
- E. Laigna. Miks Bernt Notke naeris?: [Surmatants]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
- J. Ruus. Allakäik uueks ajaks: [Surmatants]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
- H. Rumm. „Freyja Film”. – Teater. Muusika. Kino 1992, 4
- T. Ehasalu. Virvatants surmatulukestega: [Surmatants]. – Teater. Muusika. Kino 1992, 10
- J. Ruus. Mängufilm, see on imelihtne: [Luukas]. – Eesti Ekspress, 20. november 1992
- T. Virve. Head luua võib vaid puhas rõõm või valu. Intervjueerinud S. Teinemaa. – Eesti Elu, 22. detsember 1992
- M. Kivastik. Nagu puhta vuugiga telliskivisein: [Luukas]. – Sirp, 23. aprill 1993
- E. Mälgand. Vaba valiku võlu ja viletsus: [Naine merelt]. – Virumaa Teataja, 4. jaanuar 1996
- J. Lõhmus. Oodates suurt filmi nagu Godot'd. – Eesti Päevaleht, 18. juuni 1999
- Vastab Tõnu Virve. Intervjueerinud S. Teinemaa. – Teater. Muusika. Kino 2000, 11
- T. Teder. Vägistamine Virve moodi: [Armuunelmad]. – Sirp, 14. märts 2003
- T. Virve. Eesti on maja tee ääres. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 9. oktoober 2003
- E. Õunapuu. Vulgaarne Virve: [Armuunelmad]. – Teater. Muusika. Kino 2004, 12
- Tõnu Virve. – Kunstniku raamat : juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
- M. Mägi. Rahvusbeibe – moodne klassika. – Eesti Ekspress, 23. veebruar 2006
- K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud Teise maailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
- Tõnu Virve: filmi aines puudutas mu enda mälestusi: [Monument]. – Eesti Päevaleht, 23. september 2009
- Tõnu Virve: tänapäeval ehitatakse maju nii nagu varem dekoratsioone. Intervjueerinud R. Kerge. – Õhtuleht, 13. november 2009
- R. Viitung. Virvendav lühimonument Kinomajas. – Sirp, 20. märts 2015
- T. Kaugema. Seitse vaprat. – Sirp, 20. jaanuar 2017
- Е. Скульская. Исполнитель – творец. – Советская Эстония, 30 мая 1976
- Ю. Ветров. От субботы к понедельнику. – Молодёжь Эстонии, 19 марта 1977
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T475
Välislinke
- Tõnu Virve Eesti filmi andmebaasis
- Tõnu Virve Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatrikavandite albumis
ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2019 (T. Truuvert)