viires

viires (Chlidonias; ingl marsh tern, vn крачка), Euraasia, Põhja-Ameerika ja Uus-Meremaa rästasuuruste, veidi harkis sabaga kurvitsaliste perekond tiirlaste sugukonnast; neli liiki (mõnes süsteemis on nad kõik liidetud tiiru perekonnaga). Viireste pea-, kere- ja pealtiivasulestik on hall kuni must; tiivad lühikesed ja laiad, sabal madal väljalõige. Pesitsusajal elutsevad viiresed väikeste kolooniatena märgaladel, taimestikurohkeil järvedel ja vanajõgedel, enamasti seltsingus kajaklastega. Rände ajal peatutakse rannikul.

Viiresed saabuvad keskvööndi pesitsusaladele, ka Eestisse, mai teisel poolel, kuid pesitsemine algab alles 2–3 nädala pärast, kui veetaimestiku kasv on edenenud. Vähesest lõdvalt seotud materjalist pesa paikneb ujuvtaimede lehtedel ja vartel; kurnas kolm muna, haudevältus kolm nädalat. Viiresed söövad peamiselt õhu- ja veeputukaid, keda püüavad kergel lennul; mõnikord raplevad kaldataimestiku ja vee kohal, misjärel sööstavad suurte putukate järele. Mõnikord söövad ka kulleseid, vähke ja limuseid.

Eestis elavad mustviires ja valgetiib-viires. Habeviires satub meie aladele eksikülalisena. Uus-Meremaal on levinud üks liik – virdviires ehk virdtiir (Chlidonias albostriatus).

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• tiirlased
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008

Välislink

• Viiresed veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)