Vannari, Helene

Helene Vannari (aastast 1969 Pillak; 20. III 1948 Kilingi-Nõmme – 16. III 2022 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2018 auliige). Isa metsandustöötaja, ema arhivaar. Oli abielus Peep Pillakuga. Annaliisa Otsa ema.

Lõpetas 1966 Tartu 1. töölisnoorte keskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötas 1970–74 Ugalas ja aastast 1976 Tallinna Linnateatris (oli aastani 1977 inspitsient).

Esinenud Eesti Raadio meelelahutussaadetes, lugemistundides ja kuuldemängudes („Hall mees”, 1999; „Puhastus”, 2011). Mänginud telelavastustes („Onu Tik-Taki seiklused”, 1981), filmis („Rahu tänav”, 1991, Tallinnfilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film, Lenfilm; „Meeletu”, 2006, Taska Film, Eesti Televisioon; „Eestlanna Pariisis”, 2012, Amrion, TS Productions; „Kertu”, 2013, Amrion) ja teleseriaalides („Wikmani poisid”, 1995; „ENSV”, 2010–19; „Saare sosinad”, 2012–13; „Mägede varjud”, 2013–14; „EnsV”, aastast 2019).

Tunnustusi

Osi

  • Rea (Dürrenmatti Romulus Suur, 1970, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Lucia Petrella (De Filippo Komöödia kool, 1970)
  • Miina (Kitzbergi ja Liivese Püve Peetri riukad, 1971)
  • Laurette Lincee (Hellmani Metsade taga, 1971)
  • Tom Canty (Twaini ja Jakovlevi Prints ja kerjus, 1972)
  • Valentina (Roštšini Valentin ja Valentina, 1972)
  • Vangi naine (Saluri Kes ma olen?, 1977)
  • Clea (Figueiredo Rebane ja viinamarjad, 1978)
  • Õnneseen (Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1979)
  • Hazel Niles (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981)
  • Martirio (García Lorca Bernarda Alba maja, 1982)
  • Virginie (Jamiaque’i Härra Amilcar, 1983)
  • missis Page (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1984)
  • Reet (Kuusbergi ja Komissarovi Meie juhtum, 1985)
  • Eit (Koržetsi Tühivaim, 1986)
  • Armuline proua (Genet’ Toatüdrukud, 1988)
  • Eugenia (Mrożeki Tango, 1989)
  • Maali (Raudsepa ja Undi Vedel vorst, 1989)
  • Jacqueline (Molière’i Arst vastu tahtmist, 1990)
  • proua Kuusik (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991)
  • Amm (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1992)
  • proua Pernelle (Molière’i Tartuffe, 1993)
  • Laia Viiu (Tammsaare ja Mõttuse Kaks paari ja üksainus, 1995)
  • Donnazza (Fo Elizabeth – naine juhuse tahtel, 1996)
  • Pat (Frayni Siin, 1997 Draamateatris)
  • missis Hudson (Doyle’i ja Kerge Sherlock Holmes ja doktor Watson, 1998)
  • Betty (Adamsi Hall mees, 1999, koostöös Raadioteatriga)
  • Kate Osbourne (McDonagh’ Inishmaani igerik, 2000)
  • Ariane Clarence (Magnier’ Vaene kunstnik!, 2003)
  • fräulein Schneider (Kanderi Cabaret, 2003 Vanalinnastuudios)
  • osaline (Simoni Päikesepoisid, 2004 Rändteatris)
  • Mamma (Sinissaare Soolaev, 2005, Loomine)
  • Vargamäe Mari (Tammsaare ja Nüganeni Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4., 2006)
  • Rosie Montefalco (Patricki Opal otsib meest, 2008 Vana Baskini Teatris)
  • Grace (Panychi Minu tädi, 2009)
  • Ema (Lagarce’i Meie, kangelased, 2009)
  • osaline (Valdese ja Lambi Keskööpäike, 2010, parima naiskõrvalosa auhind Balti teatri festivalil 2010)
  • Evelyn Thomas (Hare’i Amy seisukoht, 2011)
  • Cecily Robson (Harwoodi Kvartett, 2014 Endlas)
  • Maria (Eisenbergi Ülevaataja, 2015 Kuressaare Linnateatris)
  • Felicity (Cristoferi See hetk, 2016)
  • Kõige vanem naine (Lagarce’i Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama, 2016)
  • Sotsiaaltöötaja ja Paruness (Piigi Miljoni vaade, 2018, Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini Teatri ühistöö EV 100 teatrisarjas „Sajandi lugu”)
  • Genevieve Marduk (Bakeri John, 2018)
  • Kiilaspea (Enquisti Vihmausside elust, 2019)
  • tädike Schröder (Die Achti Hotell laibaga, 2020 Endlas)
  • vanatädi Ernestine (Vegesacki, Moppeli ja Laumetsa Balti tragöödia, 2021)

Kirjandus

  • M. Valter. Kuus küsimust Lavakunstikateedri 1970. a. lennu puhul. Intervjueerinud K. Haan. – Teatrimärkmik 1969/70
  • M. Visnap. Tühivaimust elus ja laval: [Tühivaim]. – Õhtuleht, 17. aprill 1987
  • H. H. Luik. „Oleneb sellest, mispidi ta lamab”: [Tango]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 10
  • M. Tiks. Kas Vedelvorst saab Augeiase tallid puhtaks?: [Vedel vorst]. – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
  • H. Vannari, R. Pass, S. Luik. Mida teevad eesti näitlejad suvel? – Sirp : Suvesirp, 1. juuli 1991
  • M. Visnap. Nüganeni esimene õnnestumine... Noorsooteatris: [Romeo ja Julia]. – Teater. Muusika. Kino 1993, 3
  • H. Vannari, I. Aav. Suvejuttu Koolimäel. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 12. august 1994
  • M. Visnap. Nad on võimul tänu emainimestele: [Elizabeth – naine juhuse tahtel]. – Postimees, 28. november 1996
  • H. Piip. Helene Vannari on loomult aravõitu. – Meie Meel, 22. oktoober 1997
  • E. Vool. Võtkem Helenelt valerinnad. – Stiil 1997, 12
  • T. Tael. Helene Vannari abieludraamas: [Hall mees]. – Õhtuleht, 22. oktoober 1999
  • H. Vannari. „Ma ei taha olla Kleopatra, tahan lihtsalt tööd teha!” Intervjueerinud K. Vainküla. – SL Õhtuleht, 23. august 2003
  • Helene Vannari peab ennast tundmatuks. Intervjueerinud A. Paljasmaa. – Lääne Elu, 24. september 2005
  • Helene Vannari „ise” poeb tegelaskuju varju. Intervjueerinud K. Garancis. – Eesti Päevaleht : Tallinna Linnateatri kevad, 1. märts 2008
  • A. Keil. Helene Vannari mahlakas Urr. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 15. märts 2008
  • A. Laasik. Surivoodil tädi teeb ausat teatrit: [Minu tädi]. – Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2009
  • H. Vannari. Tähtsad on kaks asja: mu tütar ja teater. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2011, 5
  • Kirsti Vainküla. Käbid ja kännud: Helene ja Annaliisa. – Eesti Ekspress, 4. aprill 2013
  • Helene Vannari: Jumal tänatud, et on selline aeg, kus tohib mineviku üle naerda. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 13. november 2014
  • Helene Vannari muudaks enda juures kõike. Intervjueerinud V. Reest. – Elukiri 2015, 2
  • Helene Vannari: karakterroll on nagu vürts supi sees: [Kvartett]. Intervjueerinud P. Verte. – Järva Teataja, 3. veebruar 2015
  • Helene Vannari: noored näitlejad oleksid kurvad, kui neid ootaks ees minu saatus. Intervjueerinud U. Nõu. – Eesti Päevaleht : LP, 13. veebruar 2016
  • Helene Vannari: „ENSV” on mulle toonud kuulsust ja au. Kas just au, aga ütleme siis, et kuulsust. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 22. oktoober 2016
  • Helene Vannari: oleme ise oma elu määrajad. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 18. märts 2017

Välislinke

Valentina – Helene Vannari, Valentin – Rein Laos. Roštšini „Valentin ja Valentina” (Ugala, 1972)

Paulo – Arvo Kukumägi, Alexandre – Aarne Üksküla, Virginie – Helene Vannari. Jamiaque’i „Härra Amilcar” (Noorsooteater, 1983)

Felicity – Helene Vannari, Agnes – Maiken Schmidt. Cristoferi „See hetk” (Tallinna Linnateater, 2016)

Genevieve Marduk – Helene Vannari, Mertis Katherine Graven – Anu Lamp. Bakeri „ John” (Tallinna Linnateater, 2018)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2022