Lamp, Anu

Anu Lamp (29. III 1958 Tallinn), näitleja, pedagoog ja tõlkija. Eesti Teatriliidu (1985) ja Näitlejate Liidu liige (1995). Olev Printsi tütar, ema õpetaja. Olnud abielus Sulev Teppartiga. Jaak Printsi ja Tõnn Lambi ema.

Lõpetas 1976 Tallinna 7. Keskkooli, õppis 1976–78 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja 1977–78 Pärnu teatri õppestuudios, lõpetas 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Õppinud aastast 2013 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistrantuuris. Töötanud aastast 1982 Tallinna Linnateatris (2007–10 kirjandusala juhataja), teinud lavastusi, olnud aastast 1994 ühtlasi lavakunstikooli õppejõud (aastast 2014 professor), töötanud ka inglise keele õpetajana.

Osalenud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni meelelahutussaadetes („Kitsas king”, 1985–87), esinenud raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Ella Ilbak”, 1992; „Inimese hääl”, 1993; „Helesinine mälestus”, 1997; „Suur sõbralik hiiglane”, 2007; „Pietà”, 2008), mänginud telelavastustes („Sõda algas homme”, 1986; „Väikevend ja Karlsson katuselt”, 1988; „Elavad surnud”, 1989; „Kummaline missis Savage”, 1990), teleseriaalides („M Klubi”, 1997–98; „Õnne 13”, 2001–03; „Pehmed ja karvased”, 2001–13; „Alpimaja”, 2012) ja filmis („Õnnelik lapsepõlv”, 1988; „Lammas all paremas nurgas”, 1992, mõlemad Tallinnfilm; „Ma olen väsinud vihkamast”, 1995, filmistuudio See; „Elavad pildid”, 2013, Exitfilm, naispeaosatäitja preemia rahvusvahelisel filmifestivalil Kinošok 2013), dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonfilmides („Lepatriinude jõulud”, 2001, Eesti Joonisfilm; „Jääaeg” I–IV, 2002, 2006, 2009 ja 2012).

Tõlkinud inglise ja prantsuse keelest üle 50 näidendi (Tom Stoppardi „Arkaadia”, „Hüppajad” ja „Utoopia rannik. I osa. Teekond”, Terry Johnsoni „Hüsteeria”, Edward Albee’ „Habras tasakaal”, Paul Claudeli „Vahetus”, William Shakespeare’i „Hamlet” (koos Doris Karevaga), „Suveöö unenägu” ja „Kuningas Richard Kolmas”, Peter Barnesi „Punased ninad (Jumala narride vennaskond)”), vahendanud eesti keelde ka raamatuid (Donovan Bixley „Lugupidamisega Mozart”, 2005; Patsy Rodenburgi „Näitleja kõneleb”, 2008; Charlotte Chandleri „Ingrid”, 2009). Aastast 2011 Rahvusvahelise Teatriinstituudi Eesti keskuse president.

Auhindu

  • Ants Lauteri preemia 1989
  • Naisnäitleja preemia 1991 ja 1996, naiskõrvalosa auhind 2000
  • Aleksander Kurtna nimeline auhind 1993 ja 2003
  • Karl Adra nimeline auhind 2004
  • Eesti Näitemänguagentuuri aastaauhind 2006
  • Priit Põldroosi nimeline auhind 2007
  • Raadioteatri näitlejaauhind 2008
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2012
  • Valgetähe V klassi teenetemärk 2001

Lavastusi

  • Aaviku ja Lambi NO92,5 Keeleuuenduse lõpmattu kurv (2006, diplomilavastus NO99-s)
  • Lambi Keskööpäike (2010, ka video idee ja teostus, parima lavastuse preemia Balti Teatri Festivalil 2010)

Osi

  • Tiiu (Raudsepa Vedelvorst, 1981 Draamateatris)
  • Antigone (Anouilh’ Antigone, 1982, diplomilavastus Ugalas)
  • Tüdruk, kes arvas, et ema teab kõike (Karusoo Kui ruumid on täis…, 1982, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Saša Glebova (Kazantsevi Vana maja, 1983)
  • Viktoria (Tšervinski Viktoria, 1983 Endlas)
  • Niina (Saare Valge tee kutse, 1985)
  • Nele, Betkin ja Anna (Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel, 1986)
  • Notsu (Milne’i Christopher Robin ja tema sõbrad, 1987)
  • Claire (Genet’ Toatüdrukud, 1988)
  • Salome (Wilde’i Salomé, 1988 Ugalas)
  • Anastazja Nibek (Witkiewiczi Väikeses häärberis, 1990)
  • Medea (Razumovskaja Medea, 1990)
  • proua Linde (Ibseni Nukumaja, 1991)
  • Teadustaja / proua Quesnet (Weissi ja Undi Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine Seewaldi vaimuhaiglas sadisti juhtimisel, 1992)
  • Laura (Strindbergi Isa, 1993 Draamateatris)
  • Hildur (Guðmundsdóttiri Maestro, 1993)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1993)
  • Anna Habsburg (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995, ja Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem, 2001)
  • Anna Petrovna Voinitseva (Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver, 1995, preemia festivalil Draama ’96)
  • Hannah Jarvis (Stoppardi Arkaadia, 1997)
  • Celia Peachum (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1997)
  • Pulheria Aleksandrovna Raskolnikova (Dostojevski ja Nüganeni Kuritöö ja karistus, 1999, kõrvalosa preemia ka festivalil Draama ’99)
  • leedi Macbeth (Shakespeare’i Macbeth, 1999 Rakvere Teatris)
  • Anett (Tätte Palju õnne argipäevaks!, 2001)
  • Sarah Wise (Kempinski Lahuselu, 2002 Vanalinnastuudios)
  • Estragon (Becketti Oodates Godot’d, 2003)
  • Ida Langebrunn-Karim (Tammsaare ja Nüganeni Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4., 2006)
  • Ema (Smuuli ja Tabori Kirjad emale, 2006 Kuressaare Linnateatris, koostöös Muhu Muuseumiga)
  • sinjoora Flora (Pirandello Nii see on (kui teile nii näib), 2006)
  • proua Tšissik (Lagarce’i Meie, kangelased, 2009)
  • Ema (Lagarce’i Üsna maailma lõpus (Ainult maailmalõpp), 2010, ka tõlge)
  • Esme Allen (Hare’i Amy seisukoht, 2011)
  • proua Haag (Stoppardi Utoopia rannik. II osa. Laevahukk, 2013 Draamateatris, koostöös Tallinna Linnateatriga)
  • proua Vile (Campbelli Skangpoomijad, 2013)
  • Ema (Kelly Armastus ja raha, 2014, ka tõlge)
  • tantsija (Piigi, Schmidti, Kalmeti ja Võigemasti Melujanu, 2015)

Helikandjaid

  • A. Milne. Karupoeg Puhh 1–4 (CD, 2006 ja 2007)
  • M. Saksatamm. Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall (2 CD-d, 2008)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Kolm portreed. Naine, kes loobus armastusest. – Teatrielu 1983
  • P. Pii. Üks roll. – Sirp ja Vasar, 24. veebruar 1984
  • A. Lamp. Teater – see on inimesed mu ümber. – Noorus 1984, 3
  • M. Karusoo. Peegeldusi ja probleeme. – Teater. Muusika. Kino 1984, 4
  • M. Visnap. Kes kellele liiga teeb? – Teater. Muusika. Kino 1986, 4
  • L. Vellerand. Noor näitleja tuli teatrisse. – Nõukogude Naine 1987, 4
  • A. Lamp. Kodus on sinine taevas. Intervjueerinud M. Saarna. – Noorte Hääl, 8. mai 1988
  • Persona grata: Anu Lamp. – Teater. Muusika. Kino 1990, 7
  • P.‑R. Purje. Kolm vahvat rolli, mõrvast rääkimata. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • A. Lamp. Minu töörõõm tuleb ikka teatrist. Intervjueerinud Ü. Ende. – Meie Meel, 26. jaanuar 1991
  • M. Visnap. Võrgutava suitsiidimeistri käevangus. Aga kuhu? – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • K. Vanaveski. Üht-teist põrgust pääsemise võimaluste kohta. – Teater. Muusika. Kino 1991, 2
  • L. Vellerand. Peakaotuse aegu või igavesti naiselik. – Teater. Muusika. Kino 1992, 3
  • Näitleja Anu Lamp: Anu Lamp ei luba endale lati alt läbijooksmist. Intervjueerinud J. Kulli. – Hommikuleht,  3. aprill 1993
  • A. Lamp. Üks Londoni-kogemus. Intervjueerinud M. Balbat. – Sirp, 27. august 1993
  • Jaanuari näitleja: Anu Lamp. – Eesti Ekspress : Areen, 28. jaanuar 1994
  • Anu Lamp arvab... . Intervjueerinud T. Raig. – Noorus 1994, 3
  • K. Herkül. „Mis siis – tartüfistuge!“: Anu Lambi Dorine Molière'i „Tartuffe'is“. – Teater. Muusika. Kino 1994, 11
  • G. Kordemets. Näitleja. Faktid ja fantaasiad. Kuldkingakest maha jättes. – Teatrielu '95
  • A. Lamp. Anu Lambiga ustest ja saladustest. Intervjueerinud. A.-M. Alver. – Hommikuleht, 13. mai 1995
  • A. Lamp. Tüdruk, kes jooksis Aarne Üksküla pikali. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Ekspress : Areen, 29. märts 1996
  • K. Sisask. Kuidas portreteerida näitlejat? – Kultuurileht, 29. märts 1996
  • K. Saks. Kuu naine: Üksik särav täht. – Stiil 1996, 5
  • Anu Lamp: on rolle, milleni peab elama. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees, 15. juuni  1996
  • R. Neimar. Melihhovo – uus kohanimi eesti teatri ajalukku. – Sirp, 25. juuli 1997
  • I. Sillar. Arcadia. 1997. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • E. Paaver. Kullaliivasõela aeg. – Teatrielu 1999
  • A. Lamp. Kõrvaltegemised (1): Anu Lamp. Linnateatri näitleja. Intervjueerinud M. Mutt. – Sirp, 12. veebruar 1999
  • A. Lamp. Anu Lamp ei mõtle needusele. Intervjueerinud A. Pargi. – Virumaa Teataja, 10. juuni 1999
  • A. Lamp. Anu Lamp püüab elu lugeda. Intervjueerinud E. Klaats. – Maaleht, 23. detsember 1999
  • A. Lamp. Kas me sellist eesti keelt tahtsime? Intervjueerinud A. Keil. – Postimees : Kultuur Extra, 25. märts 2006
  • Anu Lamp. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat. 1. Tallinn, 2007
  • V. Tubin. Kiri õpetajast. – Eesti Päevaleht : Tallinna Linnateatri kevad, 1. märts 2008
  • P. Pullerits. Saladuslooriga kaetud Anu Lamp. – Postimees : Arter, 22. märts 2008
  • I. Sillar, I. Undusk. Mes on Hecubast täi, vai täst Hecubal. – Teatrielu 2010
  • Anu Lamp: pärast kaht esimest nädalat lavakoolis arvasin, et olen vales kohas. Intervjueerinud K. Allkivi. – Õhtuleht, 1. detsember 2014
  • Anu Lamp: kõik ei pea olema olmekeeles. Intervjueerinud K. Aaslav-Tepandi. – Eesti Kirik, 11. märts 2015
  • Anu Lamp: „Ma tahan ikka loota, et muid kohti on ka peale teatri, kus laitmatut eesti keelt kuuleb." Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 23. juuli 2016

Välislinke

1. valvur – Maanus Valentin, Antigone – Anu Lamp, 2. valvur – Elmar Trink, Valvur – Andrus Vaarik. Anouilh’ „Antigone”. (Lavakunstikooli X lennu diplomilavastus, Ugala, 1982)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2015 (T. Truuvert)