Uder, Are
Are Uder (1. X 1950 Mustja küla, Võru rajoon), näitleja ja lavatööline. Eesti Teatriliidu (1987) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa traktorist, ema farmitöötaja. Aastast 1976 vabaabielus Tiina Abeliga.
Lõpetas 1969 puhkpilliorkestrijuhi ja klubitöö erialal Viljandi Kultuurhariduskooli, õppis 1981–86 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Töötanud aastast 1973 (vaheajaga) NUKU teatris (aastani 1996 lavatööline, ka lavastanud), 1995–96 Von Krahli Teatris, olnud lühikest aega ka Haapsalu kultuurimaja kunstiline juht, Haapsalu Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri abidirigent ning Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee metoodik. Mänginud Eesti Televisiooni lastesarjades („Hei, pöialpoisid!”, 1985–88; „Hunt Kriimsilm”, 1987) ja teleseriaalides. Uurinud vanu nukuteatrivorme ja lavastanud nende ainetel aastast 2001 väikevormis mono-nukulavastusi (Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Lopi ja Lapi” ja „Pikse pill”, Are Uderi „Krokodill ja neli väga väikest tegelast”, „Loik” ning „Moor ja vaar”), mänginud neid aastast 2010 NUKU muuseumi lühilavastuste programmis „Muuseum ärkab ellu”.
Lavastusi
- Laheranna Kes elab metsa sees (1993)
- Rydbergi ja Uderi Härjapõlvlane (2007, mängis Jutustajat)
Osi
- Too-Tiki ja Kurvake-Uu (Janssoni ja Saare Muumimuinasjutt, 1974, ja Pöörane muumisuvi, 1975)
- Kähri, Siga, Külamees jt (Tuglase ja Aguri Väike Illimar, 1975 ja 1990)
- seersant Tonino (Pospíšilová Printsess ja kaja, 1976)
- Kobras ja Mutt (Meškovi Muinasjutt Hiirepojast, 1977)
- osaline (Tammsaare ja Aguri Inimese jälgedes. Vanaisa surm, 1978)
- osaline (Aguri Muinasjutud, 1979)
- Vanamees ja Kuningas (Swifti ja Undi Gulliver ja Gulliver, 1979 ja 1987)
- jänkupoiss Jukke-Ju ja kukk Peetrus Karlsson (Ekholmi, Tarenkovi ja Jutkevitši Tuti I ja Ludvig XIV, 1980)
- Kolmas mereröövel (Peegli ja J. Saare Verine John, 1980)
- Tõhk, Tigu ja Hani (Kokko ja Sanga Pessi ja Illuusia, 1982)
- eri rollid (Aguri Karjapoiss on kuningas, mängis rolle alates 1984)
- Peter Quince (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1985)
- Kala (Tuglase ja Aguri Toome helbed, 1986)
- Siil (Landau Lumehelbekese kool, 1987)
- Õnnepäev ja Sepp (Ehini Kalevipoja lood, 1988)
- Ettekandja ja härra Jean (Ionesco Ninasarvik, 1989)
- rabakukk Atarr ja Roopill (Perviku Sookoll ja Sisalik, 1992)
- Pauka (Liivese Pauka ja teised loomad, 1993)
- Vanaisa (Maliku ja Luubi Hüpik-Hopik, 1994)
- Kass (Tungla Lehmatari lugu, 1994)
- Mutt ja Konn (Anderseni ja Laasi Pöial-Liisi, 1996)
- Pottsepp (Ranna Saladuslik tsirkus, 1997)
- Christian (Tungla Luiged, mu vennad, 1997)
- osaline (Tšaikovski Luikede järv, 1998, rühmatöö, ka muusikaline kujundus)
- Vanamees (Tarassovi Elutarkus või elukartus, 1998)
- Peremees (Eiseni ja Tamme Kratt, mängis rolli alates 2000)
- Ajalükkaja (Ranna Haldjaöö, 1999)
- Koerapoeg (Leiese Kiki ja Miki, 2001)
- parun Apelsin, kindral Pikksaba jt (Rodari ja Spriidi Cipollino, 2003)
- Leo ja Benno (Raua ja Tootsi Jälle need naksitrallid, 2005)
- Lilled, Kala, Part, Uss, Jänes ja Vasikas (Laasi Ise, ise ka!, 2005)
- Will (Shakespeare’i, Liitmaa ja Kreemi Romeo & Julia, 2006)
- Part ja Siga (Laasi Tsuhh, tsuhh, tsuhh…, 2006)
- lepatriinu Peeter, külmkapiputukas Heino ja päkapikk Jussi (Põldma Lepatriinude jõulud, 2006)
- eri rollid (Laasi Metsakülad, 2007)
- eri rollid (Šoti torupillimängija, R. Tootsi ja Uderi dramatiseering Šoti muinasjutu põhjal, 2008, rühmatöö)
- Taks ja Kilpkonn (Laasi Hanel oli auto, 2009)
- Varesepoeg, Karuema jt (Laasi Kodud, 2011)
- Lutt, Suss ja Vasikas (Laasi Pesamunad, 2014)
Helikandjaid
- Väike Illimar. Eesti NSV Riikliku Nukuteatri etendus (LP, 1984)
Kirjandus
- Nukuteatri juubilar. – Sirp, 29. september 2000
- L. Valper. Lauluisa aias laulsid ja lõid tantsu nukud. – Võrumaa Teataja, 20. juuli 2006
Välislink
- Are Uder NUKU teatri kodulehel
ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert)