Agur, Rein

Rein Agur (25. XI 1935 Paide), lavastaja. Eesti Teatriliidu (1963) ja Lavastajate Liidu (1992), UNIMA Nõukogude Liidu (1967–91) ja Eesti Keskuse liige (1997), UNIMA auliige (2008), ASSITEJ Eesti keskuse liige (2013). Vanemad õpetajad. Aastast 1964 abielus Milvi Aguriga.

Elas 1941–46 ja 1952–54 represseerituna Tomski oblastis, lõpetas 1959 Tallinna töölisnoorte keskkooli ning 1963 nukunäitleja erialal Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi. Olnud 1963–66 Nukuteatri lavastaja assistent, 1966–81 ja 1992–94 lavastaja ning 1981–92 peanäitejuht, sh 1963–66 Nukuteatri õppestuudio õpetaja ja 1968–71 stuudio juhataja. Tegutsenud hiljem vabakutselisena, olnud 2004 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli dotsent. Lavastanud ka Venemaal, Saksamaal, Soomes, Bulgaarias ja Lätis.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1971), Eesti NSV rahvakunstnik (1987). Salme Reegi nimeline auhind 2011.

Lavastusi

Liigandi Pardike Tuttpütt (1963)
Lagerlöfi ja Aguri Nils Holgersson (1964)
Kangilaski Neli meistrit (1965)
Liigandi Mõmmik (1967)
Liivese Minu armas kriitik (1968 Rakvere Teatris)
Tolstoi ja Aguri Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused (1969)
Milne’i ja Aguri Karupoeg Puhh (1969 Vanemuises)
Meškovi Muinasjutt Hiirepojast (1970 ja 1977)
Liigandi Lugu sepast (1970)
Kaugveri Oma saar (1970 Rakvere Teatris)
Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan (1971)
Liigandi Pikse pasun (1971)
Undi ja Aguri Punamütsike (1973 ja Magdeburgi Nukuteatris 1977)
Marani Heinaritsikas, kellele meeldis naljatada (1973)
Marani Hirmuotsija (1974 Endlas)
Janssoni ja Saare Muumimuinasjutt (1974 ja 1977) ning Pöörane muumisuvi (1975)
Tuglase ja Aguri Väike Illimar (1975 ja 1990, Ufa Riiklikus Nukuteatris 1996, Teater Kohvris 2001 ja Železnogorski Nukuteatris 2013)
Zborowski Kõiges on süüdi sardiinid (1975 Rakvere Teatris)
Ukrainka Metsalaul (1976 Noorsooteatris)
Pospíšilová Printsess ja kaja (1976 ja 1991)
Shaw’ Pygmalion (1977 Noorsooteatris)
Tammsaare, Heine ja Aguri Inimese jälgedes (1978)
Swifti ja Undi Gulliver ja Gulliver (1979 ja 1987)
Yliruusi Kadunud aabitsa saladus (1980)
Cvirka ja Ignatavičiuse Tuhkurhobuse saatus (1982)
Kokko ja Sanga Pessi ja Illuusia (1982 ja Tiuku Nukuteatris)
J. ja W. Grimmi ning Sikkeli Okasroosike (1982, Târgovište Nukuteatris 1988 ja Tiuku Nukuteatris 1995)
Pillot’ Meie majas (1983 ja Ruse Riiklikus Nukuteatris 1993)
Shakespeare’i Romeo ja Julia (1984 ja Vaasa Nukuteatris 1983) ning Suveöö unenägu (1985 ja 1994, Tšeljabinski Nukuteatris 1987)
Tuglase ja Aguri Toome helbed (1986)
Tiksi Mägramäng (1987)
Dürrenmatti Herakles ja Augeiase tall (1989, diplomilavastus Nukuteatris)
Kitzbergi Punga Mart ja Uba-Kaarel (1990)
Popescu Päikesekiir (1992)
Toompere pere teatriõhtu (1993)
Anderseni ja Kareva Ööbik (1993)
J. ja W. Grimmi ning Aguri Punamütsike (1995 Nukuteatris ja Tiuku Nukuteatris)
Eiseni Kõu ja Pikker (1998 Tartu Lasteteatris)
Shakespeare’i Cymbeline (1998 VAT Teatris, auhind festivalil Draama 1999, ja Riia Nukuteatris 1999), Eksituste komöödia (1998 Obraztsovi-nimelises Moskva Kesknukuteatris) ja Henry V (2000 VAT Teatris ja 2001 Tuuleveskis)
Twaini Maailma loomine (2003 Tuuleveskis)
Twaini, Shakespeare’i ja Aguri Loomise rõõm (2005, Läti Kunstiakadeemia diplomilavastus Läti Riiklikus Nukuteatris)
Prokofjevi ja Satsi Petja ja Hunt (2007 Tuuleveskis)
Pasternaki ja Aguri Teatrimaania (2008 Tuuleveskis)
Sabolotny ja Aguri Kirjaklambritest vöö (2010 VAT Teatris)

Helikandjaid

Punamütsike. Muusikaline lavastus lastele (LP, 1979)

Kirjandus

R. Agur. Peaaegu pihtimus. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 5. jaanuar 1975
M. Mutt. „Väike Illimar” Nukuteatris. – Sirp ja Vasar, 5. detsember 1975
L. Nemtšenko. Suur kunst pisikestele lastele. – Teatrimärkmik 1975/76
R. Agur. Inimelu tõde ja luule. Intervjueerinud M. Liidja. – Õhtuleht, 17. märts 1978
R. Reiljan. Hommikud Nukuteatris. – Sirp ja Vasar, 6. aprill 1979
R. Heinsalu. Nukuteatri neli muljet. – Teatrimärkmik 1980
J. Volodarskaja. Loomeotsingud jätkuvad. – Sirp ja Vasar, 18. juuni 1982
R. Agur. „Okasroosikesega” Ungaris. Intervjueerinud E. Kalda. – Sirp ja Vasar, 13. juuli 1984
P.-R. Purje. Tule tagasi Nukuteatrisse. – Teatrielu 1985
J. Volodarskaja. „Romeo ja Julia” Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris. – Sirp ja Vasar, 25. jaanuar 1985
M. Meschin. „Pessi ja Illuusia”. – Sirp ja Vasar, 25. jaanuar 1985
R. Agur. Eksootiline erak teiste teatrite hulgas… – Teater. Muusika. Kino 1985, 2
Gespräch mit Rein Agur. Interviewte S. Brendenal. – Theater der Zeit 1985, 5
P.-E. Rummo. Shakespeare Nukuteatris ja Ugalas. – Teater. Muusika. Kino 1985, 8
E. Paaver. Alibi: [Romeo ja Julia]. – Edasi, 29. september 1985
M. Aleksius. 50, aga ikka mässab nukkudega. – Sirp ja Vasar, 29. november 1985
A. Üprus. „Gulliver ja Gulliver”. – Sirp ja Vasar, 17. aprill 1987
A. Laasik. Hinnaalanduseta! – Teater. Muusika. Kino 1987, 5
E. Värk. Et elu muutuks inimväärseks: Märkmeid Nukuteatri 37. hooajast. – Reede, 28. juuli, 4. august 1989
R. Agur, A. Toikka. Kus sa oled nii kaua olnud… Lasteteater? – Teater. Muusika. Kino 1996, 7/8
Р. Aryp. Продлить детство или помочь вырасти? Интервюировала Э. Кекелидзе. – Молодёжь Эстонии, 18 сентября 1982
Ю. Вертман. Кукольники нашей страны. – Декоративное искусство СССР 1983, 12
Э. Калмановский. Театр и дорога. – Театр 1985, 8
Е. Скульская. Тест с куклами. – Таллинн 1990, 5
Р. Агур. „Всесильный Просперо – всего лишь марионетка” и „Макбет” – не только история о верной жене и современный постмодернизм – смелая безвкусица. Интервюировала Е. Скульская. – Эстония, 17 апреля 1993
Р. Агур. Идеальный театр – театр Карабаса-Барабаса. Интервюировала Е. Скульская. – Молодёжь Эстонии, 4 сентября 1997

Välislinke

Väikesed imed. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1990)
Rein Agur Eesti Lavastajate Liidu kodulehel

Seisab lavastaja Rein Agur, Teodor – Volli Käro, Stefan – Feliks Kark. Zeidler Zborowski „Kõiges on süüdi sardiinid”. (Rakvere Teater, 1975)

Gulliver – Hendrik Toompere. Swifti ja Undi „Gulliver ja Gulliver” Nukuteatris (1979, kunstnik Jaak Vaus).

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019