Toots, Reeda

Reeda Toots (aastast 1985 Kreen; 17. IV 1961 Tallinn), näitleja, lavastaja ja dirigent. Eesti Teatriliidu (1987), Näitlejate Liidu (1993) ja Lavastajate Liidu liige (1999). Vanemad insenerid. Abielus Toomas Kreeniga.

Lõpetas 1979 Tallinna 2. Keskkooli ja 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Täiendanud end 1999 Jurij Alschitzi kursustel. Sai 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teatrimagistri kraadi. Laulis aastani 1980 Ellerheina kammerkooris. Töötanud 1984–94 Rakvere Teatris näitlejana ja 1994–95 Eesti Televisiooni teatrisaadete toimetuses (sarisaade „Teatriilm”), olnud 1999 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri lavastaja ja 2005–08 muusikajuht, 2000–09 samas noortestuudio juhataja, tegutsenud vahepeal ja hiljem vabakutselisena, aastast 2010 NUKU koori dirigendina (kontsertlavastused „Nukkude laulud”, 2013, koostöös Eesti Kontserdiga; „Mõistatused. Iga ilmaga, tuulega eriti”, 2014). Kirjutanud lavastustele muusikat („Välejalgne kuningatütar”, 1990, „Väga lihtne lugu”, 2007), teinud laste telesarja „Wohh, Won ja sõbrad” (2002), lavastanud kontserte.

Salme Reegi preemia 1998. Parima dirigendi auhind Riva del Garda rahvusvahelisel koorifestivalil 2012.

Osi

  • ema Anna (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983, diplomilavastus Draamateatris)
  • osaline (Tuuliku ja Trassi Oh meid, mere terida, 1984, ka muusika)
  • Maria (Bernsteini West Side’i lugu, 1986)
  • Epp (Kitzbergi Libahunt, 1986)
  • Margarita Ivanovna Peresvetova (Erdmani Üks lugu armastusest (Enesetapja), 1988)
  • Constanze (Shafferi Amadeus, 1989)
  • Madeleine (Cocteau Hirmsad vanemad, 1989)
  • Aita (Kangro Kohtumine vanas majas, 1990)
  • Annamirl (Falli Lõbus talupoeg, 1991 Draamateatris)
  • Anna (Muti Türgi hobuse muna, 1992)
  • Maret Tamm (Mõttuse Isamaa ilu hoieldes, 1992)
  • Laia Viiu (Tammsaare ja Mõttuse Nirraki nirrak, 1993)

Lavastusi

  • Perviku ja Tootsi Kunksmoor (1988, ka muusika)
  • Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö (1991, mängis Oliviat)
  • Smuuli, Panso ja Tootsi Eesti kontsert ehk Naljakad inimesed laulupeol (1997 Von Krahli Teatris, mängis Eha Keetelikku)
  • Raua ja Tootsi Sipsik (1997 Nukuteatris, ka muusikaline kujundus)
  • Lázári ja Tootsi Beti ja lõvid (1998 Tartu Lasteteatris, ka muusikaline kujundus)
  • Schmidti ja Tootsi Viplala (1999)
  • Saluri Tulek (2000, Vaba Lava)
  • Sauteri Wohh, Won ja Wiida (2001 Nukuteatris)
  • Kuusi ja Tootsi Memme musi (2004 Nukuteatris)
  • E. Raua ja Tootsi Jälle need naksitrallid (2005)
  • Kõivu ja Runneli Küüni täitmine (2008)
  • Pettai, Ilvese, Ruitlase ja Märka Üheksa nulliga Eesti (2008 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses)
  • Kelleri Tuli suvi (2009 Nukuteatris, koostöös Vanalinna Päevadega)
  • Rooste Lauluväe rahvas (2010 Ajakeskuses Wittenstein)
  • Tulve It’s Getting So Dark (2014, NordArt Group Ühing)

Kirjandus

  • E. Värk. Muinasjutud teatrilaval. – Sirp ja Vasar, 13. mai 1988
  • K. Saaber. „Kaheteistkümnes öö” kahekümne seitsme aasta järel. – Sirp, 22. november 1991
  • R. Toots jt. Ei ole üksi ükski teater? Intervjueerinud M. Kapstas. – Teater. Muusika. Kino 1994, 3
  • Reeda Toots. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 12. veebruar 1994
  • Tehtud, teoksil: Reeda Toots. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 5. märts 1997
  • P.-R. Purje. Sipsikuga iseendale seltsiks: [Sipsik]. – Eesti Päevaleht, 15. detsember 1997
  • K. Kuldver, R. Avestik. Tartu Lasteteater sajandilõpul. – Teatrielu 1998
  • I. Serman. Reeda Toots toob lavale oma lapsepõlve lemmikud: [Viplala]. – Õhtuleht, 24. september 1999
  • J. Rooste. Kunstnikud tegid tüki: [Jälle need naksitrallid]. – Sirp, 1. juuli 2005
  • R. Toots, M. Pai, V. Keller. „Tallinn Treff” – maailma lavade uus põlvkond Tallinnas. Intervjueerinud M. Visnap. – Sirp,  29. mai 2009

Välislink

Anita – Marika Vernik, Bernardo – Arvi Mägi, Maria – Reeda Toots, Chino – Erik Ruus. Bernsteini „West Side’i lugu”. (Rakvere Teater, 1986)

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019