Laas, Helle

Helle Laas (5. XI 1941 Tallinn), näitleja, nukulavastaja ja lastekirjanik. Eesti Teatriliidu (1969) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2011 auliige) ning UNIMA Eesti keskuse auliige. Isa orkestrant, ema õmbleja.

Lõpetas 1961 Tallinna 7. Keskkooli. Alustas lavategevust Pinna‑nimelises Rahvateatris, õppis 1962–65 Nukuteatri õppestuudios, töötanud 1965–68 Ugalas ja aastast 1968 (vaheajaga) NUKU teatris näitlejana, olnud 1982–86 Käpiku peanäitejuht. Teinud ka nukulavastusi, kirjutanud nukunäidendeid („Vaenelaps ja kurat”, 1981; „Tere, tere! Head uut aastat!”, 1987) ja oma nukulavastustele stsenaariume, avaldanud lasteraamatuid. Mänginud väravpalli (kuulunud Eesti koondisesse).

Eesti Näitlejate Liidu auraha 2012. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2013). Tunnustusauhinna "Lastega ja lastele" elutööpreemia (2016). 

Osi

  • Villu (Rammo Villu, 1965 Pinna‑nimelises Rahvateatris)
  • Vizma (Priede Öised mõtted, 1965)
  • Õuedaam (Zīvertsi Münchhauseni kosjad, 1965)
  • Toits (Kaburi Rops aitab kõiki, 1966)
  • Vanaema (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1967)
  • Gunnar ja Proua (Lindgreni ja T. Kalmeti Hulkur Rasmus, 1968 Ugalas)
  • Kassipoeg (Sapgiri ja Tsõferovi Tahan olla suur, 1968 Nukuteatris)
  • Rebane (Leiese Naljakas pomm, 1969)
  • Tüdruk (Liigandi Lugu sepast, 1970)
  • Tembu ja Turumammi (Leiese Vembu ja Tembu, 1970)
  • Inimene ja Turris (Liigandi Pikse pasun, 1971)
  • tädi Marie (Tšepovetski Piuks, Mäuks ja tädi Marie, 1972)
  • Vanamoor ja Kikk‑kõrv (Kangilaski Kalevipoja võitlus Sarvikuga, 1973)
  • Lapiline karu (Meškovi Rõõm rohelisest laulust, 1974)
  • varblasepoeg Piksi (Bulõškina Varblane otsib oma laulu, 1975)
  • Oravapõnn ja Oravaema (Männi Nimi nii, nimi naa, 1976)
  • poni Gümnastika ja Õpetaja (Druoni ja Saare Roheliste sõrmedega poiss, 1979)
  • Karupoeg (Landau Lumehelbekese kool, 1987)
  • proua Wilhelmine (Moseri Aastapidu, 1990 Pirgus)
  • Sõdur ja Hernehirmutis (Maliku ja Luubi Hüpik‑Hopik, 1994)
  • Frosch, Marta, Nõid jt (Goethe Faustike, 1995)
  • Carabas Barabas (Tolstoi, Šapiro ja Aguri Buratino, 1995)
  • Kuninganna ja Unimüts (J. ja W. Grimmi, Komissarovi ja Spriidi Lumivalgeke, 1996)
  • Kalmistunõid (Tungla Luiged, mu vennad, 1997)
  • Prints jt (Tšaikovski Luikede järv, 1998, rühmatöö)
  • Memm (Sauteri ja Dvinjaninovi Inglitiivul ümber maailma, 2000)
  • hertsog Mandariin, hiir Piilur jt (Rodari ja Spriidi Cipollino, 2003)
  • Vares, Liblikas ja Lill (Kuusi ja Tootsi Memme musi, 2004)
  • Metsamoor (Lutsu ja Dvinjaninovi Nukitsamees, 2004)
  • esitaja (Juhansoni ja Laasi Ajarefrään, 2015)

Lavastusi

  • Männi Õhuloss Pilvemaal (1977)
  • Jahnini Papist kellaväljak (1978, ka tõlge, mängis Narri)
  • Ossipova Magus puder (1979, ka tõlge, mängis Eite ja Ahjupotti)
  • Perviku Sookoll ja sisalik (1992)
  • Männi Roosa muinasjutt (1994, koos Malle Peedoga, mängis põrsas Põssa‑Põssat) ja Töntsa‑täntsa (1996, mängis Jänest ja Vesirotti)
  • Leiese Kiki ja Miki (2001, mängis Hunti)

Monolavastused (ka instseneering)

  • Vepsa muinasjutud (1986, parima näitleja auhind rahvusvahelisel teatrifestivalil Külas Arlekiinil 2009)
  • Setu muinasjutud (1988)
  • Saami muinasjutud (1990)
  • Islandi lood (1991)
  • Mine põrgusse (1992)
  • Komi muinasjutud (1993)

Kirjutanud ja lavastanud

  • Ise, ise ka! (2005, mängis Põrsast)
  • Tsuhh, tsuhh, tsuhh… (2006, mängis Kassi, Ussi jt, peapreemia rahvusvahelisel teatrifestivalil Belaja Veža 2007)
  • Metsakülad (2007, mängis mängis Ussi, Jänest, Karu jt)
  • Hanel oli auto (2009, mängis Papagoid ja kass Missi)
  • Vurr-vurr vurrkann (2010)
  • Käed ja kindad (2011)
  • Kodud (2011, mängis mängis Varblast, Rebasetüdrukut, Lilli ja Tüdrukut)
  • Pesamunad (2012)
  • Munatopskid (2013)

Videokandjaid

  • Helle Laas ja Andres Jaaksoo 20.01.2003: kohtumine lastekirjanikuga (DVD, 2012)

Kirjandus

  • R. Reiljan. Hommikud Nukuteatris: [Papist kellaväljak, Magus puder]. – Sirp ja Vasar6. aprill 1979
  • A. Üprus. Argised muinaslood. – Srp ja Vasar1. juuli 1988
  • H. Laas. Kaks kübarat. Intervjueerinud T. Vapper. – Päevaleht, 2. november 1991
  • H. Laas. Juttu juubilar Helle Laasiga. Intervjueerinud L. Gustavson. – Õpetajate Leht, 26. oktoober 1991
  • Helle Laas : „Muinasjutus on kõik“. Intervjueerinud H. Karm. – Eesti Naine 1992, 3
  • T. Vapper. „Praegu on kuradiaeg,“ arvab näitleja Helle Laas. – Meie Meel22. august 1992
  • Helle Laas : On ainult üks aeg - elamise aeg siin maa peal. Intervjueerinud A. Kokk. – Oma Saar23. detsember 1993
  • H. Laas. Oma publikut ma ei vahetaks. Intervjueerinud J. Holvandus. – Kultuur ja Elu 1994, 2
  • Helle Laas suvel Mustamäel, kahekesi laega, mõnulemas. Intervjueerinud P. Peensoo. – Õhtuleht25. august 1995
  • H. Laas. Kumb on põnevam - nukuteater või ämblikmees? – Õpetajate Leht, 7. veebruar 1997
  • I. Pukk. Helle Laas kunstmuinasjutu autorina. – Maa-alused. Tartu, 2000 (Pro folkloristika ; 7)
  • H. Laas. Hernesupijutt. Intervjueerinud K. Pihelo. – Lava, 2 2001
  • E. Eesmaa. Helle Laas 60. – Postimees, 5. november 2001
  • H. Laas. Andke lapsele ta mõttemaailm! Intervjueerinud K. Simmo. – Postimees, 24. mai 2006
  • S. Tohver. Helle Laasil on olnud huvitav elu. – Õpetajate Leht, 7. september 2007
  • H. Laas. Nädala naine Helle Laas. Nukunäitleja ja lavastaja. – Naised 2007, 29 (21. september)
  • L. Auväärt. Naerukuljustega narr. – Eesti Naine 2011, 11
  • H. Laas. Teatrivanaema ümmargune sünnipäev. – Hea Laps 2011, 11
  • E. Kassak. Targalt lapsemeelne Helle Laas. – Kodutohter 2014, 10
  • H. Toome. Helle Laas : Olen rasketest aegadest ikka huumoriga üle saanud. – Naisteleht 2015, 6 (5. veebruar)
  • Vinge mutt Helle Laas. Intervjueerinud H. Sibrits. – Postimees, 23. veebruar 2015
  • J. Kaus. Mälestused laval ehk Tegelikkuse kustumatu valgus: [Ajarefrään]. – Maaleht, 12. märts 2015
  • Nukunäitleja Helle Laas teeb pühale „pätti“. – Mustamäe, 1. aprill 2016
  • A. Viira. Helle Laas : „Pole mul kunagi suurt sõprade hordi olnud. Ma ikka väga valin, keda lähedale lasta“. – Õhtuleht, 7. november 2016
  • Helle Laas : ma ei ole mingi täiskasvanu. Intervjueerinud K. Herodes. – Postimees : Arter, 3. detsember 2016

Välislinke

Lõvi – Oskar Liigand, Kassipoeg – Helle Laas. Sapgiri ja Tsõferovi „Tahan olla suur” (Nukuteater, 1968)

Esitaja – Helle Laas. „Saami muinasjutud”, Laasi instseneering (Nukuteater, 1990)

Esitaja – Helle Laas, koos lastega. „Saami muinasjutud”, Laasi instseneering (Nukuteater, 1990)

Carabas Barabas – Helle Laas. Tolstoi, Šapiro ja Aguri „Buratino” (Nukuteater, 1995)

Esitaja – Helle Laas. „Vepsa muinasjutud”, Laasi instseneering, Omskis 2009 (Nukuteater, 1986)

Esitaja – Helle Laas. Juhansoni ja Laasi „Ajarefrään” (NUKU teater, 2015)

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert)