Pinna, Paul

Paul Pinna, Alfred Sällik, Gustav Avesson, Raimund Kull.

Eesti ja Soome näitlejate vahelise jalgpallivõistluse avamisel, Napoleon – Paul Pinna, trompetiga Jaak Randva, mai 1935.

Paul Pinna (Paul Otto Hermann; pseudonüüm Osten‑Urv; 3. X 1884 Tallinn – 29. III 1949 Tallinn), näitleja, lavastaja ja teatrijuht. Eesti Näitlejate Liidu (1934, 1936–40 esimees) ja Soome Näitlejate Liidu auliige (1936), Eesti NSV Teatriühingu asutajaliige (1945). Isa Tallinna raeteener. Oli 1908–37 abielus Netty Pinnaga ja aastast 1938 Milly Altermanniga. Tütar Signe Pinna.

Õppis Tallinna linnakoolis, lõpetas 1916 eksternina Tallinna reaalkooli. Täiendas end 1908 Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursustel, hiljem käis õppereisidel Peterburis, Pariisis ja Brüsselis. Oli 1899–1906 Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses kantseleiametnik ning mängis Estonia asjaarmastajate näitetrupis ja 1906 ka Tallinna saksa teatris. Oli kutselise Estonia asutajaid (1906) ning lavastas ja mängis seal aastani 1914. Andis 1910 koos Theodor Altermanniga välja ajakirja Näitelava. Esines suvel 1913 Kieli Linnateatris ning 1914–15 Nižni Novgorodi, Kaasani, Samaara, Saratovi ja Moskva Nikitski teatris. Teenis 1915–20 sõjaväeametnikuna (kapten) Tallinnas, mängis ühtlasi Estonias ning oli 1918–21 Draamateatri komandant, näitleja ja lavastaja ja 1921–22 direktor. Töötas 1922–23, 1927–41 ja 1944–49 Estonias, asutas 1923 omanimelise Rahvateatri, juhtis seda aastani 1927. Mängis 1919–39 aeg‑ajalt ka Tallinna vene teatris, Endlas, Ugalas, Vanemuises, Narva Teatris ja Kuressaare Teatris. Mobiliseeriti reservohvitserina 1941 Punaarmeesse, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse.

Esinenud kuuldemängudes, kabarees, estraadikavades ja filmis („Dollarid”, 1929, K. Märska Filmproduktsioon; „Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm). Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 opereti, kirjutanud näidendeid („Kui pungad puhkevad”, 1912; „Vana lugu – alati uus”, 1914), kupleesid („Nalja pöörises”, 1920) ja libretosid („Jaaniöö”), ilmunud on tema mälestused („Minu eluteater ja teatrielu. Mälestused I. 1884–1913”, 1934; „Mälestused I”, 1947; „Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944”, koostaja H. Einas, 1995).

Teeneline näitekunstnik koos teenete kuldrinnamärgiga (1936), Eesti NSV rahvakunstnik (1942). Prantsuse Vabariigi Aumedal (1919). Haapsalus on Paul Pinna mälestuspink.  

Lavastusi

Joann Hirmus – Paul Pinna. Tolstoi „Tsaar Joann Hirmsa surm”. (Estonia, 1909)

Lavastuse kunstnik Aleksander Tuurand ja lavastaja Paul Pinna. Tammsaare „Juudit”. (Draamateater, 1921)

  • Metsanurga Päikese tõusul (1906 kutselises Estonias, mängis Alfred Reimerit)
  • Hauptmanni Elga (1906, mängis Timofeid)
  • Ibseni Rosmersholm (1906)
  • Heijermansi Lootus õnnistuse peale (1906, 1917 ja 1921, esimeses mängis Cobust, kahes viimases Clemens Bossi)
  • Sudermanni Kodu (1906) ja Au (1907)
  • Hervé Mamzelle Nitouche (1907, 1915, Rahvateatris 1925, mängis Célestini)
  • Jonesi Geiša (1908)
  • Kreutzeri Öömaja Granadas (1908, laulis Bascot)
  • Ibseni John Gabriel Borkman (1909, mängis John Gabrieli)
  • Tolstoi Joann Hirmsa surm (1909 ja 1917, mängis Joann Hirmsat)
  • Falli Lõbus talupoeg (8 korda 1909–36, mängis Lotimütsimeest)
  • Lehári Lõbus lesk (1911, Rahvateatris 1927)
  • Wirkhausi ja Pinna Jaaniöö (1911, mängis Parunit, ja Rahvateatris 1925)
  • Zelleri Mäekaevur (1913)
  • Gounod’ Faust (1915)
  • Verdi Traviata (1916)
  • Lehári Krahv Luxemburg (1917, mängis Basil Basilovitšit, Rahvateatris 1924)
  • Hamsuni Kuningriigi väravatel (1919)
  • Müller-Schlosseri Rätsep Wibbel (1920, mängis rätsep Wibbelit)
  • Bergeri Uputus (1920, mängis Phraserit)
  • Scribe’i Klaas vett (1920, mängis Vicomte de Bolingbroke’i)
  • Hebbeli Judith (1920, mängis Holofernest)
  • Tammsaare Petuulia (Juudit) (1921)
  • Blumenthali ja Kadelburgi „Valgehobu” võõrastemaja (1923 Rahvateatris)
  • Davise ja Lippschützi Magdaleena kodu (1923 Estonias, mängis: Tema Kõrgus ise)
  • Straussi Kevadõhk (1924 Rahvateatris)
  • Pinna Pariisi modell (1925 Rahvateatris)
  • Trilljärve Laulupidu Tallinnas (1925 Rahvateatris)
  • Dumas’ Kameeliadaam, 1925 Rahvateatris)
  • Shakespeare’i Suveöö unenägu (1926 Rahvateatris)
  • Bornhöhe ja Trilljärve Tasuja (1926 Rahvateatris)
  • Offenbachi Ilus Helena (1927 Estonias, mängis Kalchast)
  • Maughami Victoria (1927 Estonias, mängis Fredericki)
  • Raudsepa Siinai tähistel (1928, mängis Aaronit)
  • Nicholsi Iiri roos (1930, mängis Salomon Lewyt)
  • Birabeau’ Minu poeg – minister (1938, mängis Gabriel Fabré’d) ja Pesa (1940, mängis Fortune’i)

Osi

Napoleon – Paul Pinna. Gonsiorevski ja Nikirovitši „Napoleon ja pani Walevska”. (Estonia, 1912)

Piibeleht – Hugo Laur, Vestman – Paul Pinna. Vilde „Pisuhänd”. (Estonia, 1927)

Hanno Kompus, Paul Pinna (Protassov) lavastaja Paul Sepp. Peaproov: Tolstoi „Elav laip”. (Estonia, 1928)

Shylock – Paul Pinna, Tubal – Valdur Tohera. Shakespeare’i „Veneetsia kaupmees”. (Estonia, 1937)

  • krahv Holm (Vossi Eva, 1901)
  • Näitleja (Gorki Põhjas, 1903, 1907 ja 1917, kahes viimases ka lavastaja)
  • Hermann (Wildenbruchi Lõoke, 1904 Estonias ja 1905 Tartu Taara seltsis)
  • Kiriku vöörmünder (Kitzbergi Pila‑Peetri testament, 1906 kutselises Estonias, ka lavastaja)
  • Krüger (Hauptmanni Kopranahkne kasukas, 1907, ka lavastaja)
  • Akim (Tolstoi Pimeduse võimuses, 1908 ja 1919, mõlemas ka lavastaja)
  • Napoleon I (Sardou Madame Sans‑Gêne, 1908 ja 1918, mõlemas ka lavastaja, Endlas 1923)
  • Franz Moor (Schilleri Röövlid, 1908, ka lavastaja)
  • Linnapealik (Gogoli Revident, 1908, ka lavastaja, ja 1936)
  • Gaspard (Planquette’i Corneville’i kellad, 1909 ja 1915, ka lavastaja, ning 1919)
  • Christoph (Hauptmanni Rose Bernd, 1910)
  • Jago (Shakespeare’i Othello, 1910)
  • Heink (Bahri Kontsert, 1910)
  • Kean (Dumas’ Kean, 1911 ja 1916, viimases ka lavastaja)
  • onu Vanja (Tšehhovi Onu Vanja, 1911)
  • Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1911)
  • Napoleon (Gonsiorevski ja Nikirovitši Napoleon ja pani Walevska, 1912)
  • Hjalmar Ekdal (Ibseni Metspart, 1912)
  • hertsog Alba (Goethe Egmont, 1912)
  • Protassov (Tolstoi Elav laip, 1912, ka lavastaja, ja 1928)
  • Tonio (Leoncavallo Pajatsid, 1913, ka lavastaja)
  • Ivan Sussanin (Gorodetski Elu tsaari eest, 1913)
  • Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 1913)
  • vürst Bogumil (Falli Armas Augustin, 1912, ka lavastaja, ja 1913 Kielis)
  • doktor Vaik (Vilde Tabamata ime, 1913)
  • Vestmann (Vilde Pisuhänd, 1914, 1917, 1927, 1931 ja 1938)
  • Boni (Kálmáni Silva, 1915 Moskvas)
  • Herodes (Wilde’i Salome, 1919, ka lavastaja, ja 1923)
  • Tackleton (Dickensi Kilk koldel, 1920)
  • Hendry de St. John, Vicomte de Bolingbroke (Scribe'i Klaas vett, 1920)
  • Inimene (Andrejevi Inimese elu, 1921)
  • Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1921 Draamateatris, ka lavastaja, 1922 Endlas, 1926, ka lavastaja, 1927 Estonias, ka lavastaja)
  • Marmeladov (Dostojevski ja Delier’ Kuritegu ja karistus, 1921)
  • Caesar (Shaw’ Caesar ja Kleopatra, 1922 Draamateatris, ka lavastaja)
  • Napoleon (Vossi Napoleon Bonaparte, 1922, ka lavastaja)
  • Danton (Rolland’i Danton, 1923 Endlas)
  • kindral Bonaparte (O. Strausi Teresina, 1926 Estonias)
  • Volpone (Jonsoni Volpone, 1928)
  • Laurent Castel (Pagnoli Eluaabits, 1929, ka lavastaja, 1940 ja 1944)
  • Stephano (Shakespeare’i Torm, 1929)
  • Postipapa (Adsoni Lauluisa ja Kirjaneitsi, 1931)
  • César (Pagnoli Kauged rannad, 1933 ja 1936, Fanny, 1934 ja 1940, Tseesar, 1937)
  • Siim Pungerjas (Raudsepa Roosad prillid, 1934)
  • Isidore Lechat (Mirabeau Äri on äri, 1934)
  • Shylock (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1937)
  • doktor Stockmann (Ibseni Rahvavaenlane, 1939)
  • Baptista (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1940)
  • Odilon Gadarin (Fauchois’ Ettevaatust, värskelt värvitud!, 1941 ja 1945)
  • sir Uniohakas (Sheridani Keelepeksu kool, 1945)
  • kardinal Mazarini (Benatzky Kolm musketäri, 1945)
  • Richard Miilas (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Ben Habbart (Hellmani Rebased, 1946)
  • MacPherson (Simonovi Vene küsimus, 1947)
  • Joe Keller (Milleri Joe Keller ja tema pojad, 1948)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 17, 18, 20, 21, 23, 25, 27, 30
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke II ja III (LP, 1974)
  • Tähti Estonia teatrist (LP; 1974)
  • Oskar Luts (LP, 1987)
  • Els Vaarman, Paul Pinna, Benno Hansen, Epp-Karike Jurima-Sonin (CDR, 2002)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 32, 46, 47, 48, 52 (CD, 2005)
  • Rahvusooper Estonia 100, 7 (CD; 2006)

Kirjandus

  • Paul Pinna 100. Koostanud T. Kall, V. Paalma. Tallinn, 1984
  • Paul Pinna 1884–1984. Koostanud V. Luts. Tallinn, 1984
  • E. W. Paul Pinna näidend "Tasaajat" ["Tasujad"] Helsingi näitelaval. – Päevaleht, 25. oktoober 1911
  • A. Kallas. Kirjandusest: Paul Pinna "Kui pungad puhkevad"... – Postimees, 2. august 1912
  • Paul Pinna 15-aastase näitetegevuse juubel ja tuluõhtu. – Päevalehti, 23. jaanuar 1914
  • K. M. Paul Pinna. – Päevaleht, 28. aprill 1915
  • E. Hubel. Menning ja Pinna. – Tallinna Teataja, 2. juuni 1915
  • K. M. "Kõrgus lõbutseb" [arvustus: Paul Pinna tuluõhtu Estonias R. Nelsoni operetiga]. – Päevaleht, 23. jaanuar 1917
  • H. Reiman-Neggo. "Salome" Tartus. – Naiste Töö ja Elu, 1920, 2; H. Reiman-Neggo. Kolm suurt õnne. Tartu, 2013
  • Eugène Scribe Draamateatris [arvustus: Scribe'i "Klaas vett"]. – Tallinna Teataja, 10. detsember 1920
  • H. R. [H. Raudsepp]. Tammsaare "Petuulia" (Juudit) Draamateatris [arvustus] – Vaba Maa, 6. september 1921
  • Ed. H. [E. Hubel]. Hermann Bahri."Abielutsemine" : Draamateatris 10. III. – Tallinna Teataja, 14. märts 1922 
  • Ed. H. [E. Hubel]. P. Pinna tuluõhtu puhul. – Tallinna Teataja, 22., 24. aprill 1922 
  • H. R. [H. Raudsepp]. Draamateater: Paul Pinna Napoleon R. Voss'i draamas ["Napoleon Bonaparte"]. – Vaba Maa, 24. aprill 1922
  • H. R. [H. Raudsepp]. "Estoonia teater": Magdaleena-kodu [arvustus]. – Vaba Maa, 19. jaanuar 1923
  • Tee lavale – okkaline tee. – Rahvaleht, 28. jaanuar 1925
  • Kuidas elab ja töötab Paul Pinna. – Rahvaleht, 8.aprill 1925
  • P. L. Paul Pinna veerandsajane juubel. – Kaja, 17. aprill 1926
  • P. Pinna. 25 a. näitelaval. – Vaba Maa, 17. aprill 1926
  • ArA [A. Adson]. Paul Pinna austamine "Estonias". – Vaba Maa, 20. aprill 1926
  • B. Linde. Paul Pinna juubelietendus. – Kaja, 20. aprill 1926
  • ArA [A. Adson]. "Rahvateater" : mõtteid Paul Pinna auõhtu puhul. – Vaba Maa, 8. veebruar 1927
  • E. Reijonen. Soomlane Paul Pinnast : Estonia "Nõmme kingseppades". – Vaba Maa, 9. oktoober 1927
  • Paul Pinna daamina ja beebina [F. Arnold'i ja E. Bach'i "Hurraa, poiss" Estonias]. – Postimees, 6. mai 1928
  • Kes "leidis" minu : Eesti näitlejate vaimlised isad. – Esmaspäev, 11. märts 1929
  • A. V. Ühe teatri elukäik [P. Pinna rajatud "Rahvateater"]. – Rahvaleht, 4. aprill 1929
  • Estonia teater 25-aastane : vanad estoonlased jutustavad; "Olid ilusad ajad...". – Vaba Maa, 1. november 1931
  • Paul Pinna. – Esmaspäev, 4. juuni 1934 
  • Lavakuningas Paul Pinna. Intervjueerinud Nurr. – Päevaleht, 16. september 1934
  • A. Adson. Paul Pinna juubeliks. – Muusikaleht, 1934, 10
  • W. Mettus. Paul Pinna 50-aastane. – Postimees, 2. oktoober 1934
  • ArA [A. Adson]. Paul Pinna 50-aastane. Hinnangut kunstniku tähtpäeva puhul. – Päevaleht, 2. oktoober 1934
  • Iseloomustusi Paul Pinna mängustiilist. – Kaja, 3. oktoober 1934
  • A. S. Paul Pinna 50-aastane. – Sakala, 3. oktoober 1934
  • G. E. Paul Pinna : näitleja Jumala armust. – Vaba Maa, 4. oktoober 1934
  • G. E. "Ei tea mitmes juubel?" : välk-intervjuu vana Caesariga. – Esmaspäev, 5. oktoober 1934
  • Paul Pinna suurpäev [P. Pinna 50]. – Postimees, 6. oktoober 1934
  • N. P. Pinna 50 a, juubel : [O. Mirabeau] "Äri on äri" "Estonias". – Vaba Maa, 6. oktoober 1934
  • K. K-n [K. Korsen]. Paul Pinna [50-aastane]. – Areng, 1934, 7
  • A. Aele. Paul Pinna soolomäng "Vanemuises" [O. Mirabeau "Äri on äri"]. – Vaba Maa, 18. märts 1935
  • Paul Pinna ja "Revident" :  lavastus 30 aasta eest ja nüüd. – Uus-Eesti, 26. jaanuar 1936
  • Paul Pinna 35 aastat laval. – Päevaleht, 30. jaanuar 1936
  • R. K.-P. [R. Kangro-Pool]. "Revident" Estonia teatris [arvustus]. – Postimees, 3. veebruar 1936 
  • L. Soonberg [Soonpää]. "Revident" "Estonias" [arvustus]. – Uus-Eesti, 3. veebruar 1936 
  • N. Andresen. Eesti kutselise teatri alustalad. – Teater, 1936, 6
  • Paul Pinna 30 a. eest ja nüüd. – Uus-Eesti, 8. november 1936
  • L. Soonberg [Soonpää]. "Veneetsia kaupmees" Estonias [arvustus]. – Uus-Eesti, 10. aprill 1937
  • H. V. [H. Visnapuu]."Veneetsia kaupmees" Estonias [arvustus]. – Vaba Maa, 10. aprill 1937
  • A. Adson. Hooaeg 1927/28; Hooaeg 1928/29: P. Pinna töö. – A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tallinn, 1938
  • A. V. Eesti teater oli eluvõimeline oma loomishetkest peale : Estonia juubeli ja Paul Pinna tuluõhtu puhul. – Uus-Eesti, 9. oktoober 1938
  • Kui Paul Pinna asutas sõdurite poode [intervjuu]. – Rahvaleht, 11. oktoober 1938
  • L. Soonberg [Soonpää]. "Minu poeg – minister" Estonias [arvustus]. – Uus-Eesti, 17. oktoober 1938
  • W. Mettus. Paul Pinna käskjalana ja ministrina A. Birabeau' komöödias "Minu poeg – minister". – Teater, 1939, 1
  • L. Soonberg. "Rahvavaenlane" Estonias [arvustus]. – Uus-Eesti, 30. jaanuar 1939
  • P. Pinna. Shylock lavakujuna [W. Shakespeare'i "Veneetsia kaupmees"]. – Teater, 1939, 4
  • W. Mettus. Paul Pinna 40 aastat laval. – Päevaleht, 31. jaanuar 1940
  • A, V. Paul Pinna 40 aastat teatrilaval. – Uus-Eesti, 1. veebruar 1940
  • Ara [A. Adson. A. Birabeau] "Pesa" Estonias. – Rahvaleht, 3. veebruar 1940
  • L. Soonpää. Paul Pinna juubel Estonias [A. Birabeau komöödia "Pesa"]. – Uus-Eesti, 3. veebruar 1940
  • H. Paukson. Paul Pinna juubeliõhtu "Estonias" 2. II 40. – Postimees, 5. veebruar 1940
  • 35 a. Eesti kutselist teatrit. – Eesti Sõna, 8. märts 1942
  • A. Lauter, A. Üksip, K. Toom. Õnnitleme Paul Pinnat tema 60. sünnipäeva puhul. – Rahva Hääl, 3. oktoober 1944
  • J. Schmuul. Paul Pinnaga vestlemas [P. Pinna 60]. – Sirp ja Vasar, 14. oktoober 1944
  • V. Kaljumäe. Päevikulehti Uuralist [ka P. Pinna külaskäigust rahvuslikku väeossa]. – Sirp ja Vasar, 31. märts 1945
  • Eesti NSV rahvakunstnik Paul Pinna [nekroloog]. – Rahva Hääl, 31. märts 1949 
  • A. Üksip. Paul Pinnat mälestades. – Sirp ja Vasar, 2. aprill 1949 
  • A. Adson. Mälestades Paul Pinnat. – Oma Maa, 1949, 4 
  • W. Mettus. Nemad mängivad. – W. Mettus. Narrid, näitlejad ja nõiad. Vadstena, 1950
  • L. Reiman. Üks Pinna draamalavastus. – L. Reiman. Rambivalgus süttib. Lund, 1956; Tallinn, 1991
  • K. Toom. Mälestuskilde Paul Pinnast. – Eesti Nõukogude Teater, 1956, 2
  • K. Toom. Paul Pinnast, kunstnikust ja inimesest. – Eesti NSV Teatrid, 1959, 2
  • J. Jensen. Paul Pinnat meenutades. – Sirp ja Vasar, 3. aprill 1959
  • A. Lauter. Eesti teatri suurkuju [P. Pinna 75]. – Edasi, 4. oktoober 1959
  • -e. 75 aastat Paul Pinna sünnist. – Meie Kodu (Sidney), 8. oktoober 1959
  • L. Reiman. Paul Pinna. – L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960; Tallinn, 1996
  • M. Möldre. Draamateatri tiiva all: meeldiv algus. – M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963
  • Unustamatu näitleja [P. Pinna 80]. – Kodumaa, 7. oktoober 1964
  • A. Lauter. Paul Pinna sünniaastapäeval. – Õhtuleht, 3. oktoober 1964
  • S. Pinna. "Pinnast ei saanud quislingat" : Signe Pinna referaat oma isast. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 12. november 1965
  • V. Panso. Pinna ja Lauter: üldisi võrdlusjooni; Pinna loomingulisest laadist; Pinna ja Lauteri isiksuse kujunemine. – V. Panso. Töö ja talent näitleja loomingus. Tallinn, 1965
  • E. Ploom. Paul Pinna ja Võru. – Töörahva Elu, 13. märts 1971
  • K. Soosalu. Meenutame Paul Pinnat. – Õhtuleht, 3. oktoober 1974
  • L. Krigul. Paul Pinna teatri elust ja eluteatrist : mõtteid rahvanäitleja 90. sünniaastapäeval. – Edasi, 6. oktoober 1974
  • V. Panso. Paul Pinna ja tema aeg. – Sirp ja Vasar, 11. oktoober 1974
  • K. Taniloo-Tekkel. Paul Pinna suurimaks hobiks oli kirjutamine:  Signe Pinna vestleb oma vanematest ja teatrist. – Vaba Eestlane (Toronto), 18. oktoober 1974
  • V. Panso. "Rääkige paari sõnaga Paul Pinnast". – V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975
  • A. Üksip. Paul Pinnast. – A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • A. Lauter. Paul Pinna 50-aastane; Eesti teatri suurkuju. – A. Lauter. Käidud teedelt: artikleid. Talllinn, 1979
  • L. Kirepe. Paul Pinna. – "Estonia" lauluteatri rajajaid. Talllinn, 1981
  • L. Kalmet. Karl Jungholzist, Paul Pinnast ja Theodor Altermannist; Paul Pinna viimane etendus. – L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • A. Lauter. P. Pinnast, T. Altermannist ja E. Villmerist; Meenutusi Paul Pinnast; Lavastaja ja näitleja. – A. Lauter. Käidud teedelt: mälestusi ja sõnavõtte. Talllinn, 1982
  • J. Šumakov. Paul Pinna Vene teatri laval. – Teater. Muusika. Kino, 1983, 9
  • K. Toom. Meenutades suurt kunstnikku. – Sirp ja Vasar, 28. september ja 5. oktoober 1984
  • I. Leede. Paul Pinna 100. – Rahva Hääl, 3. oktoober 1984
  • A. Jürisson. Paul Pinna 100. – Õhtuleht, 4. oktoober 1984
  • Paul Pinna 100 / autorid: A. Lauter; P. Pinna; A. Eskola; V. Panso; H. Laur; L. Lindau; H. Mandri; J. Järvet; I. Tammur; K. Toom; M. Unt; R. Baskin; E. Kerge; R. Trass; A. Üksküla; E. Baskin; A. Vaarik; T. Lõhmuste; L. Tormis. – Teater. Muusika. Kino, 1984, 10
  • P. Põldroos. Mõnda sisust ja vormist, lavast ja lavalähedusest. – P. Põldroos. Teel enda ellu. Tallinn, 1985
  • M. Visnap. Vastab Signe Pinna. – Teater. Muusika. Kino, 1989, 9
  • A. Adson. Paul Pinna teekonna lõpp. – A. Adson. Lahkumine: ülestähendusi viimasest aastatosinast. Toronto, 1951; Tallinn, 1994
  • J. Luiga. Aforismid näidenditest ja näitlejatest. – J. Luiga. Mäss ja meelehaigus. Tallinn, 1995
  • H. Raudsepp. "Estonia" draamanäitleja kutselise teatri esimesil aastakümneil. – Teatrielu ’95
  • H. Einas. Kuidas valmis Paul Pinna mälestuste kogu? – Kultuurileht, 19. jaanuar 1996
  • Ü. Tonts. Legendimehe kogutud mälestused [arvustus: P. Pinna "Minu eluteater ja teatrielu"]. – Eesti Päevaleht, 19. veebruar 1996
  • L. Vellerand. Pinna. – Looming, 1996, 7
  • V. Ojakäär. Eesti levimuusika ajaloost VI. – Teater. Muusika. Kino, 1996, 7/8
  • K. Haan. Mälestuseks [P. Pinna ja A. Lüüdik]. – Eesti Päevaleht, 30. märts 1999
  • T. Vare. Paul Pinna ja tulekahju Haapsalus. – Läänemaa muuseumi toimetised. 6. Haapsalu, 2002
  • L. Tormis. Eri teid pidi eesti teatrini. Vestlus kutselise teatri sünnivaludest. – Teater. Muusika. Kino, 2006, 12
  • V. Paalma. Vana-Estonia aeg. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • P. Kruuspere. Estonia sõnateater. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu : Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • R. Hinrikus. Paul Pinna "Minu eluteater ja teatrielu". – Eesti Päevaleht, 18. juuni 2010
  • L. Auväärt. Mina ja maailm. – Eesti Naine, 2011,
  • J. Lõhmus. Kelle oma on "Laenatud naene" [P. Pinna filmis 1913]. – Sirp 14. november 2014

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T49

Välislinke

Akim – Paul Pinna. Tolstoi „Pimeduse võimuses”. (Estonia, 1908)

Colombo – Marje Parikas, Volpone – Paul Pinna. Jonsoni „Volpone (Tants kulla ümber)”. (Estonia, 1928)

Kardinal Mazarini – Paul Pinna, Leona – Therese Masing. Benatzky „Kolm musketäri”. (Estonia, 1945)

Richard Miilas – Paul Pinna, Tõmmu proua – Maimu Kents. Jakobsoni „Elu tsitadellis”. (Estonia, 1946)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017