Pinna, Signe

Signe Pinna (aastast 1936 Jürgenthal; 6. X 1909 Tallinn – 29. X 2008 Blackeberg, Rootsi), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1936, aastast 1995 auliige). Paul Pinna ja Netty Pinna tütar. Poeg Jüri Jürgenthal (1945) on olnud Uppsala Linnateatri näitejuht ja näitleja.

Õppis Tallinnas Eugenia Litvinova balletistuudios ja Berliinis Elsa Wagneri teatristuudios. Debüteeris 1931/32 draamanäitlejana Estonias, esines seejärel Tallinna saksa teatris ning Tallinna ja Riia vene teatreis, töötas 1941–44 Draamateatris. Põgenes 1944 Rootsi. Tegutses 1954–69 Stockholmi Eesti Teatris, asutas 1969 Pinna Stuudio ja oli selle näitejuht. Mänginud esimestes Eesti filmides („Dollarid”, 1929, Konstantin Märska Filmproduktsioon). Tegeles maalimisega.

Osi

Mathilde – Signe Pinna, Sander – Olev Eskola. Vilde „Pisuhänd (Der Schrat)” (saksa keeles; Draamateater, 1942)

Luule – Signe Pinna, Manivald – Edmar Kuus. Külveti „Lamp ei tohi kustuda”. (Stockholmi Södra teatern (SET), 1968)

  • Diana (Galsworthy Tuli, 1931)
  • Peggy (MacArthuri ja Hechti Kõmu, 1932)
  • Erika (Konneri Erika, 1933 Tallinna vene teatris)
  • Ingeborg (Götzi Ingeborg, 1937 Tallinna vene teatris)
  • Eva (Niewiarowiczi Ma armastan sind, 1938 Tallinna saksa teatris ja 1946 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Matilde (Vilde Pisuhänd, 1942, saksa keeles, ja 1965)
  • Lisa (Riebau Der Tolpatsch, 1943)
  • Helena (Lommeri Sellest vaikis Homeros, 1944, saksa keeles)
  • Mall (Raudsepa Roosad prillid, 1954)
  • Maire (Rislakki Palangud pakases, 1957)
  • Marceline (Achardi Mees kuu pealt, 1961)
  • Meeri (Agapetuse Oma raha, 1962)
  • proua Sinisalu-Grönlund (Raudsepa Mees trumpidega, 1963)
  • Luule (Külveti Lamp ei tohi kustuda, 1968)
  • Helga (Külveti Sild üle mere, 1970 ja 1980)

Lavastusi

  • Mägi Neli õuna (1968)
  • Ekbaumi Võõrasema (1969 Pinna Stuudios)
  • A. Moori Vana kell (1971, mängis Olga Tarmi)
  • Raudsepa Roosad prillid (1975, mängis paruniproua Aderkast)
  • Mägi Juubel (mängis Silvia Kaarikut) ja Neli paari (mõlemad 1976)
  • Maughami Sheppey (1978, mängis Bessiet)
  • Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1979, mängis Amanda Noorkikast)
  • Kaugveri Rong väljub hommikul (1981)

Kirjandus

  • „Armastan sind”. – Välis-Eesti (Stockholm), 20. oktoober 1946
  • Nädala jutuajamine. Proua Signe Pinna. [Intervjuu]. – Välis-Eesti (Stockholm), 10. november 1946
  • S. Pinna. Signe Pinnal peaosa prantsuse komöödias. Intervjueerinud K. Saarsen. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 30. august 1961
  • K. Saarsen. Signe Pinna mitmepalgeline vitaalsus. – Mana (Göteborg) 1962, 3
  • K. Saarsen. „Pinnast ei saanud quislingut”. Signe Pinna referaat oma isast. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 12. november 1965
  • Signe Pinna vaatab tagasi teatrielule ja vanematele. [Intervjuu]. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 27. veebruar 1970
  • E. Uustalu. Ilmar Külveti „Sild üle mere“ etendused Rootsis. – Mana (USA, Alexandria) 1970, 37
  • S. Pinna. Arvi Moori „Vana kell” ülimalt aktuaalne tükk. Intervjueerinud K. Saarsen. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 13. oktoober 1971
  • H. Eller. „Vana kell” Pinna Stuudios. – Teataja (Stockholm), 27. november 1971
  • Ai. Pinna „Roosad prillid”. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 18. oktoober 1975
  • E. Reining. „Roosad prillid” andsid teatripublikule hea tuju. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 15. november 1975
  • E. Reining. Pinna-stuudio lõpetas Stockholmi teatrihooaja. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 10. aprill 1976
  • E. Reining. Jussi juubelitükk kahele täismajale. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 11. märts 1978
  • S. Pinna. „Tuli nagu iseenesest …”. Intervjueerinud A. Mägi. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 23. märts 1984
  • S. Pinna. Kõik mis kunagi oli – ja kuidas see oli. – Triinu (Toronto) 1985, 129
  • Vastab Signe Pinna. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1989, 9
  • A. Järv. Väliseestlaste teater ja draama. Tartu, 1991
  • A. Järv. Signe Pinna ja Pinna Stuudio. – Postimees, 8. oktoober 1994
  • M. Varep. „Pinna Stuudio” tegevust meenutades. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 9. november 1995
  • S. Pinna. Ilmar Külveti näidend oli kõige huvitavam. Intervjueerinud Ü. Ignats. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 14. oktoober 1999
  • A. Mägi. Seitsekümmend aastat laval – Signe Pauli tütar Pinna. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 20. jaanuar 2000
  • S. Pinna. Tütar kooskõlas isaga. – Teataja (Stockholm), 17. märts 2001
  • L. Trepp. Signe Pinnat mälestades. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 27. november 2008
  • A. Järv. Väliseesti teater. Tartu, 2009

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T301

Välislinke

Reporter H. Johnson – Felix Moor, Peggy – Signe Pinna. MacArthuri ja Hechti „Kõmu” (Estonia, 1932).

Helena – Signe Pinna, Paris – Olev Eskola. Lommeri „Sellest vaikis Homeros”. (Draamateater, 1944)

Diana – Signe Pinna, Bryn – Hilda Gleser. Galsworthy „Tuli”. (Estonia, 1931)

Lavastaja Hanno Kompus proovis, Eva – Signe Pinna, Bill – Edmar Kuus. Niewiarowiczi „Ma armastan sind”. (1946, Eesti Pagulasteater Rootsis)

Matilde – Signe Pinna, Sander – Edmar Kuus. Vilde „Pisuhänd”. (Stockholmi Eesti Teater, 1966)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2017