Peterson, Marius
Marius Peterson (20. XII 1973 Tallinn), näitleja, lavastaja ja muusikaline kujundaja. Lembit Petersoni ja Mare Petersoni poeg, Maria Petersoni ja Laura Petersoni vend.
Lõpetas 1992 Tallinna 1. Keskkooli ja 1996 näitlejameisterlikkuse erialal Eesti Humanitaarinstituudi.
Töötanud aastast 1994 Theatrumis (asutajaliige), loonud samas paljudele lavastustele ka heli- või muusikalise kujunduse. Olnud 2002–11 ühtlasi Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli näitlejameisterlikkuse õpetaja.
Kuulunud aastast 1987 Linnamuusikute koosseisu, laulnud aastast 2008 ka Belgia varajase muusika ansamblis Graindelavoix ja aastast 2014 Poola meestelaulu ansamblis Jerycho. Esinenud eri kooslustega kontsertidel Euroopas, Venemaal, USA-s, Kanadas, Brasiilias, Austraalias, Jaapanis.
Teinud koostööd Poola liturgilise teatri- ja muusikatrupiga Schola Teatru Węgajty (esitanud Jeesuse osa lavastuses „Ludus Passionis” ja Dariuse osa lavastuses „Ludus Danielis”). Olnud 2011–13 maailmaturneel lavastusega „Cesena”, mis esietendus 2011 Avignoni teatrifestivalil (ansambli Graindelavoix ja tantsuteatri Rosas ühistöö, lavastajad Anne Teresa de Keersmaeker ja Björn Schmelzer).
Tutvustanud poola ja prantsuse teatrit, muusikat ja kirjandust Eestis, korraldanud etendusi, kontserte ja loenguid. Tõlkinud poola ja prantsuse keelest näidendeid (Maurice Maeterlincki „Pelléas ja Mélisande”; Sławomir Mrożeki „Rätsep”; Eugène Ionesco „Kiilaspäine lauljanna”, koos Eva Eensaarega; Florian Zelleri „Poeg”).
Juhtinud Klassikaraadios „Hommikuprogrammi”.
Tunnustusi
- Eesti teatri meespeaosatäitja auhind 2009
- Eesti teatri sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind 2009
- Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2009
- Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium „Ela ja sära” 2014
- Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja Eesti teatri aasta lavastuse auhind 2015 (koos Lembit Petersoni, Lilja Blumenfeldi, Tiina Möldri, Rene Liivamägi ja Sander Põldsaarega)
- Poola Vabariigi Hõbedane Teeneterist (2005)
- Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütlirist (2009)
Osi
Loonud enamikule neist lavastustest ka heli- või muusikalise kujunduse.
- Rasmus Noorkikas (Raudsepa Põrunud aru õnnistus, 1995)
- Mozart (Puškini Väikesed tragöödiad: Mozart ja Salieri, 1997)
- Heinrich (Tammsaare ja Kaasik-Aaslavi Pikad sammud, 1997)
- Koor (Anouilh’ Antigone, 1998)
- Žonglöör (Bernhardi Harjumuse jõud, 1998 Draamateatris)
- Pelléas (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1998)
- Hamlet (Shakespeare’i Hamlet, 2003)
- Juveliir (Wojtyła Juveliiri poe ees, 2006)
- Sir Henry Harcourt-Reilly (Elioti Kokteiliõhtu, 2006)
- Tema (Sergei Basin) (Griškovetsi Linn, 2008, meespeaosatäitja ja muusikalise kujunduse auhind)
- Philinte (Molière’i Misantroop, 2011)
- Üks (Fosse Ma olen tuul, 2013)
- Mark (Võrõpajevi Joobnud, 2014, EV kultuuripreemia ja aasta lavastuse auhind)
- Tartuffe (Molière’i Tartuffe, 2015 Draamateatris)
- don Pedro Enriquez (Calderóni Armastusega ei tehta nalja, 2016)
- Pierre (Zelleri Isa, 2016)
- Michel Sittow (Sittowi, Krossi, Tombergi ja L. Petersoni Neli monoloogi Püha Jüri asjus, 2018)
- Autor (Calderóni Suur maailmateater, 2018)
- Edmund (Shakespeare’i Kuningas Lear, 2018)
Lavastusi
- Aadama mäng, poolliturgiline draama XII sajandist (1995, diplomilavastus Theatrumis, koos Lembit Petersoniga)
- Tšehhovi Väikesed komöödiad: Raskeloomulised inimesed (1998)
- Ionesco Kiilaspäine lauljanna (2002, ka lavakujundus, mängis hr Smithi)
- Gombrowiczi Iwona, burgundi printsess (2005, ka muusikaline kujundus)
- Anouilh’ Metsik (2008, VHK Teatrikooli lõputöö Theatrumis, ka lavakujundus, muusikalise kujunduse auhind)
- Ionesco Ninasarvik (2011, VHK Teatrikooli lõputöö Theatrumis, ka lava- ja muusikaline kujundus)
Muusikalisi kujundusi
- Dostojevski ja L. Petersoni Valged ööd (2006)
- Claudeli Maarja kuulutamine (2008, muusikalise kujunduse auhind)
- Griškovetsi Planeet (2010)
- Pagnoli Tuulesaared (2010)
- Kruusvalli ja L. Petersoni Hääled (2014)
Helikujundusi
- Pessoa Merimees (2002)
- Tšehhovi Onu Vanja (2012)
- Molière’i Õpetatud naised (2017 Draamateatris)
- E. ja I. Koffi Tagasi (2020)
- Zelleri Poeg (2020)
Kirjandus
- M. Peterson. Liturgia? Kontsert? Etendus?: [Ludus Passionis]. – Teater. Muusika. Kino 2003, 4
- Marius Peterson, Maria Peterson. Theatrumi „Hamlet” – erandlik pereteater. Intervjueerinud P. Jaaks. – Postimees, 15. oktoober 2003
- P.-R. Purje. Intelligentne narr hüljatud pühakojas: [Hamlet]. – Teater. Muusika. Kino 2004, 4
- I. Viktor. 3 x Griškovets ehk avanemine kildude kaudu; L. Kaunissaare. Sõita või mitte sõita?: [Linn]. – Teater. Muusika. Kino 2009, 2
- M. Peterson. Noore kultuuritegelase vahearuanne. – Sirp, 5. juuni 2009
- T. Tuumalu. Marius Peterson laulab ja tantsib Avignoni festivalil. – Postimees, 30. märts 2011
- K. Prints. Rohelise ninasarviku loogika ehk Kodustamata paradoks. – Sirp, 10. juuni 2011
- A. Laasik. Mereleminekus võlub metafüüsika: [Ma olen tuul]. – Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2013
- M. Oidsalu. Palve varjundid: [Neli monoloogi Püha Jüri asjus]. – Sirp, 24. august 2018
- M. Peters. Petersoni Lear – isa, inimene ja Kristus: [Kuningas Lear]. – Sirp, 8. veebruar 2019
Välislinke
- Ajalik ja ajatu: Marius Peterson. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2009)
- Marius Peterson Theatrumi kodulehel
- Marius Peterson Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis
ETBL, 2012 (M. Balbat); täiendatud 2021