Peebo, Annely

Annely Peebo (16. XI 1971 Viljandi), laulja (metsosopran). 

Lõpetas 1990 Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (õpetaja Elo Kaarepere). Õppis aastast 1994 Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis kammer- ja ooperilaulu Gerhard Kahry juhendamisel ning ka lied’ ehk kunstlaulu ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures, töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel.

Laulis 1990–94 Eesti Filharmoonia Kammerkooris (ka solist) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Osales kooriga kontserdireisidel Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Jaapanis, Austrias, Saksamaal, Itaalias, Belgias, Hollandis, Soomes, Rootsis, Norras jm.

Olnud aastast 1997 Viini Rahvusooperi (Volksoper Wien) solist (eluaegne leping teatriga). Tegutsenud aastast 2014 ka laulupedagoogina. Debüteeris 1997 Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“, millega esines ka külalisetendustel Jaapanis (1999). Laulnud külalissolistina Pekingi, Pariisi, Londoni, Milano, Verona, Napoli, Genova, Cagliari, Palermo, Ravenna, Tokyo, Torino, Viini, Trieste, Caeni, Helsingi jt ooperiteatrites. Teinud koostööd paljude dirigentidega (Georges Prêtre, Rafael Frühbeck de Burgos, Claudio Abbado, Riccardo Chailly, Paavo Järvi, Kirill Petrenko, Plácido Domingo, Sir Neville Marriner, Neeme Järvi, Michael Gielen, Dennis Russell Davies, Manfred Honeck, Ulf Schirmer, Thomas Hengelbrock, Christopher Hogwood, Stefan Soltesz, Fabio Luisi, Bertrand de Billy, Ottavio Dantone, Pietari Inkinen, Eiji Oue, Asher Fisch, Ton Koopman, Kristiina Poska, Anja Bichlmaier, Christian Arming, Tomáš Netopil, Eri Klas, Gérard Korsten, Karel Mark Chichon, Roberto Abbado, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi, Risto Joost jne) ning lavastajatega (Giorgio Strehler, Franco Zeffirelli, Michael Hampe, Philippe Arlaud, Robert Carsen, William Kentridge, Dario Fo, Kasper Holten, Achim Freyer, Christine Mielitz, Aron Stiehl, Stéphane Braunschweig jne) .Osalenud Tobias Ofenbaueri ooperi „Penthesilea” maailmaesiettekandel Viini festivalil jm. Laulnud operettides: Prins Orlofsky ja Gabriele (vastavalt Johann Straussi „Nahkhiir” ja „Viini veri”); Sylva Varescu ja Manja (vastavalt Imre Kálmáni „Tšaardašikuninganna” ja „Krahvinna Mariza”); Henri (Richard Heuberger´i „Ooperiball”) jt.

Esinenud Viini Muusikaakadeemias ja paljudes kontserdisaali Euroopas jm, samuti festivalidel: Savonlinna ooperifestival, Salzburgi festival, Aix-en-Provence’i festival, Saksamaal Schwarzenbergi Schubertiaadi Viini pidunädalad, Austrias Rudolf Buchbinder’s Grafenegg Music Festival ja Klosterneuburgi suvefestival, David Oistrahhi festival, Birgitta festival, Nargen festivall, Leigo Järvemuusika festival jm. Laulnud ka Verdi festivalil Parmas koos Stefania Bonfadelli ja Renato Brusoniga (2002).

Esinenud vokaalsümfooniliste suurvormide ja laulutsüklite solistina (Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, „Jõuluoratoorium”, Missa h-moll”; W. A. Mozarti „Reekviem” ja Missa c-moll”, Ludwig van Beethoveni „Missa solemnis”, G. F. Händeli „Messias” ja „Dixit Dominus”; G. Verdi Reekviem”; Anton Bruckneri „Te Deum” ja Missa f-moll”; Antonín Dvořáki „Stabat mater”, „Reekviem” ja „Mustlaslaulud”; Gustav Mahleri „Poisi võlusarv”, „Rückerti Laulud”, „Lieder eines fahrenden Gesellen”, „Das Klagende Lied”, 2., 3. ja 8. sümfoonia; G. Rossini „Stabat Mater”; Sergei Prokofjevi „Aleksander Nevski”; Felix Mendelssohn Bartholdy „Paulus” ja „Elias” jt). Osalenud Beethoveni 9. sümfoonia solistina Vatikanis paavst Johannes Paulus II 25. ametiaasta tseremoonial (2003) ning ka Austraalias, Uus-Meremaal, Jaapanis, Ameerikas ja paljudes Euroopa kontsertsaalides, Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine“ ettekandel Berliini ja Tallinna kontserdimajas (2018). Juhtinud koos Marko Matverega Eurovisiooni lauluvõistlust Tallinnas (2002). Olnud üks õhtujuhtidest ja esinejatest EXPO maailmanäitusel Jaapanis (2005). Esinenud kontsertidel Eestis: koos Andrea Bocelliga (2003) ja José Carrerasega (2013, Tallinna lauluväljakul); „Wagner-fantaasia”, koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) ja dirigent Eri Klasiga; kontsertide sari „Jõulureis läbi ajastute”, koos pianist Hartmut Hudezeck´iga Saksamaalt ja Revalia kammermeeskooriga Hirvo Surva juhatusel (2008 Pärnus, Viljandis ja Tallinnas); koos Viini poistekooriga (2011 Tallinnas Nokia kontserdimajas); koos ERSO ja dirigent Kristiina Poskaga (2017 Pärnus, Tartus ja Tallinnas); kontsert sarjast „Vocalissimo”, koos H. Hudezeckiga (2009 Estonia kontserdisaalis); Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert, (2019). Osalenud muusikafilmis „Les leçons de ténébres” (Arte ja France 3).

Šveitsi organisatsiooni TOYP (The Outstanding Young Person of Switzerland) poolt valitud aasta naine 2003.

Osi repertuaaris

  • Donna Elvira, Cherubino, Dorabella, Sextus ja Idamantes (vastavalt Mozarti Don Giovanni, Figaro pulm, Così fan tutte, Tiituse halastus ja Idomeneo)
  • Maddalena ja Flora (vastavalt Verdi Rigoletto ja La traviata)
  • Tuhkatriinu, Marchese Melibea ja Zaida (vastavalt Rossini Tuhkatriinu, Teekond Reimsi ja Türklane Itaalias)
  • Carmen ja Mércédes (Bizet’ Carmen)
  • Lilleneiu ja hääl ülalt ning Magdalene ja Mary (vastavalt Wagneri Parsifal ning Nürnbergi meisterlauljad ja Lendav hollandlane)
  • Jezibaba (Dvořáki Rusalka)
  • Karolka (Janáčeki Jenufa)
  • Kontschakowna (Borodini Vürst Igor)
  • Alt (Berliozi Romeo ja Julia)
  • Niklaus, Antonia ema ja Julietta (Offenbachi Hoffmani lood)
  • Hans ja ema Gertrud (Humperdincki Hans ja Grete)
  • Octavian (R. Straussi Roosikavaler)
  • Medoro (Händeli Orlando)
  • Fetima (Weberi Oberon)
  • Lumekuninganna (Banevitši Lumekuninganna)
  • Hermia ja Koduõpetajanna (vastavalt Britteni Suveöö unenägu ja Kruvikeere)
  • Afra (Catalani La Wally)

Helikandjaid

  • Oratorium in Festum Nativitatis Christi (CD, 1999)
  • Missa Solemnis (CD, 2000)
  • Jõuluoratoorium (CD, 2000)
  • Missa nr 11 d-moll (CD, 2001)
  • Alt – Kantaten (CD, 2001)
  • Jõulureis läbi ajastute (CD, 2009)
  • Verdi. La Traviata (DVD, 2010)
  • Tchaikovsky. Snegurochka (CD, 2015)
  • Mahler. Das Klagende Lied (CD, 2017)

Kirjandus

  • U. Vahe. Eestimaa tüdruk taevatrepi astmel. – Õhtuleht, 19. detsember 1998
  • Annely Peebo vallutab Euroopas filmi- ja ooperiilma. Intervjueerinud H. Vaus. – Sirp, 19. august 1999
  • L. Noormets. Annely Peebo lisab maailmale sära. – Anna 2000, 10
  • Anneliy Peebo – komeedina Võhmast Viini. Intervjueerinud M. Suviste. – Maaleht,13. detsember 2001
  • V. Reest. Aeg vajutada gaasipedaali. – Kroonika 2001, 52 (26. detsember)
  • H. Urbanik. Annely Peebo lapsepõlv Võhmas. – Eesti Ekspress, 23. mai 2002
  • Annely Peebo: kõik ooperilauljad ei ole paksud ja igavad!  Intervjueerinud M. Ulfsak. – Eesti Päevaleht, 1. veebruar 2003
  • A. Keian. Andrea Bocelli ja Annely Peebo esinemist jälgis üle 20.000 inimese. – Postimees, 24. august 2003
  • H. Tänavsuu. Annely Peebo ei jäänud suurele Bocellile alla. – Pärnu Postimees, 27. august 2003
  • I. Raikna. Andrea Bocelli ja Annely Peebo laulsid publiku hingetuks. – Maaleht, 28. august 2003
  • A. Maimets. Annely Peebo laulab paavsti pidustustel. – Postimees, 17. oktoober 2003
  • K. Kotta. Tubin ja tema aeg. – Teater. Muusika. Kino 2005, 8/9
  • I. Kohtla. Laululind Viljandist. – Stiil 2006, 9
  • T. Levald. Birgitta festival, Eri Klas ja Muusika. – Sirp, 1. september 2006
  • T. Hirv. Koos Annely Peeboga näitas ERSO, et ta võiks olla hea ooperiorkester. – Eesti Päevaleht, 21. jaanuar 2008
  • P. Kooli. Annely Peebo: professionaalid ei nuta. – Naised 2008, 4 ( 9. oktoober)
  • M. Meiessaar. Kuulus: Annely Peebo: õnn on meis alati olemas. – Eesti Päevaleht, 13. detsember 2008.
  • T. Levald. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. – Sirp, 17. aprill 2009
  • V. Normet. Ideaalilähedane Lied´i-õhtu Annely Peebolt. – Muusika 2009, 5
  • A. Põldmäe. Leigol jätkus üllatusi. – Sirp, 20. august 2009
  • D. Reinolt. Annely Peebo: elu karjääri nimel on ebanormaalne . – Naised 2009, 42 (16. oktoober)
  • R. Luik. Annely Peebo kuldne kesktee. – Postimees: Kultuur, 16. november 2009 
  • T. Nurgamaa. Annely Peebo ei mängi Viinis tavalist Carmenit. – Postimees, 4. märts 2010
  • H. Piip. Naudingute aeg. – Eesti Naine 2011, 9
  • A. Peebo. Perfektseks ei saa mitte kunagi. Intervjueerinud V. Joamets. – Muusika 2012, 1
  • M. Pakats. Annely Peebo: unistusi ei pea õnneks ostma! – Naised  2012, 22 (1. juuni)
  • K. Altjõe. Kaks printsi ja nende ema. – Pere ja Kodu 2012, 9
  • Annely Peebo – ema, kes laulab. Intervjueerinud K. Kossar.Aplaus 2013, 6 (talv)
  • Annely Peebo: käes on eluetapp, kus maitsta raske töö magusaid vilju. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Eesti Päevaleht : LP, 2. august 2014
  • Annely Peebo: ära prae end vanas võis, vaid otsusta ja tegutse! Intervjueerinud I. Veidenberg. – Eesti Päevaleht : LP, 23. juuli 2016
  • Ooperidiiva metsosopran Annely Peebo tunnustamisõhtu toimus Keila vallas. – Keila Valla Leht, 1. jaanuar 2017
  • K. Toomemets. Annely Peebo: see lõi mu jalust, kui sain lisaks ordenile kingiks Mart Sanderi maalitud portree. – Õhtuleht, 16. jaanuar 2017
  • I. Veidenberg. Annely Peebo: elu on õpetanud mulle tänutunnet ja andestamist. Ilma nendeta ei löö elus läbi. – Eesti Päevaleht : LP, 6. mai 2017

Välislinke

Jezibaba – Annely Peebo. Dvořáki „Rusalka” (2018, Volksoper Wien).

ETBL, 2019 (E. Värk)