Järvi, Neeme

Neeme Järvi (7. VI 1937 Tallinn), dirigent. Vallo Järvi vend. Pojad Paavo Järvi ja Kristjan Järvi, tütar Maarika Järvi. Vanemad juuksurid. Onu viiuldaja Henn Jõõts.

Lõpetas 1955 koorijuhtimise (õpetaja Helvi Voore) ja löökpillierialal (õpetaja Kristjan Vestre) Tallinna Muusikakooli, 1960 dirigeerimiserialal Leningradi konservatooriumi (Nikolai Rabinovitši klass) ja 1966 samas aspirantuuri (Jevgeni Mravinski ja Nikolai Rabinovitši klass). Olnud 1960–63 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ning 1963–79 ja alates 2010 peadirigent, 1963–75 ühtlasi Estonia peadirigent. Emigreerus 1980 USA-sse, aastast 1987 Ameerika Ühendriikide kodanik.

Olnud 1981–2004 Göteborgi Sümfooniaorkestri (aastast 2004 emeriitpeadirigent) ja 1984–88 ühtlasi Šoti Kuningliku Rahvusorkestri peadirigent (aastast 1990 audirigent), 1990–2005 ka Detroiti Sümfooniaorkestri muusikadirektor (aastast 2005 emeriitmuusikadirektor), 2005–09 New Jersey Sümfooniaorkestri peadirigent ja muusikadirektor, 2005–12 Haagi Residentie Orkest’i peadirigent (aastast 2012 emeriitpeadirigent), 2012–15 Orchestre de la Suisse Romande’ peadirigent ja muusikadirektor. Töötanud ka Birminghami Sümfooniaorkestri peakülalisdirigendina (1982–85) ning aastast 1995 Tōkyōs Jaapani Filharmoonia Orkestri esimese peakülalisdirigendina. Aastast 2000 korraldatakse suviti Pärnus Neeme Järvi rahvusvahelisi meistrikursusi.

Juhatanud aastakümnete jooksul maailma tipporkestreid peamiselt Euroopas ja Ameerikas (sh nt 23 USA, 16 Saksamaa ja 11 Suurbritannia orkestrit), aga ka Jaapanis ja Austraalias, teinud koostööd parimate solistidega ning tema kui ühe enim plaadistava dirigendi diskograafiasse kuulub ligi 500 plaati.Temast on tehtud telefilm „Järvimuusika” (Eesti Televisioon, 2009). Aastatel 2003–05 rahastas Volvo kontsern temanimelise noore muusiku preemiat, mille on pälvinud Age Juurikas, Sigrid Kuulmann-Martin ja Marko Martin.

Esikoht Accademia Nazionale di Santa Cecilia VI rahvusvahelisel dirigentide võistlusel Roomas (1971).

Tunnustusi

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1965)
Eesti NSV rahvakunstnik (1971)
NSV Liidu riiklik preemia 1978
Rootsi Põhjatähe orden (1990)
Toblachi auhind 1993
Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (1996)
esimene Tallinna linna vapimärk (1997)
Göteborgi ülikooli (1985), Eesti Muusikaakadeemia (1989), Aberdeeni ülikooli (1990), Michigani Wayne’i ülikooli (Detroidis 1994) ja Michigani ülikooli audoktor (Ann Arboris 1999)
Göteborgi linna ja USA Michigani osariigi aukodanik
Walk of Fame (New Jersey, 2006)
Heino Elleri suur auhind (2007)
Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia 2012
Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööpreemia (2017)

Muusikajuht

Neeme Järvi dirigeerimas.

Verdi Othello (1963)
Bizet’ Carmen (1963)
Mozarti Võluflööt (1964)
Verdi Aida (1964)
Tambergi Raudne kodu (1965)
Tšaikovski Pähklipureja (1965)
Verdi Trubaduur (1967)
Aava Vikerlased (1969)
Ponchielli Gioconda (1969)
Donizetti Lucia di Lammermoor (1970)
R. Straussi Roosikavaler (1970, Stockholmi Kuninglikus Ooperis 1982)
RossiniTürklane Itaalias (1971)
R. Straussi Salome (1973, Stockholmi Kuninglikus Ooperis 1982)
Verdi Traviata (1974)
E. Kapi Tasuleegid (1974)
Mozarti Don Giovanni (1975)
Tšaikovski Jevgeni Onegin (1977 Buenos Airese Teatro Colón’is, 1979 Metropolitan Opera’s)
Puccini Turandot (1978 Rio de Janeiro Teatro Municipal’is)
Saint-Saënsi Simson ja Delila (1981 Metropolitan Opera’s)
Mussorgski Hovanštšina (1985 Metropolitan Opera’s)

Helikandjaid

R. Tobias. Joonase lähetamine (CD, 1995)
A. Kapp. Hiiob (CD, 1997)
E. Tambergi Raudne kodu (LP, 1966)
C. Nielseni Saul ja Taavet (CD, 1990)
Mozarti Don Giovanni (CD, 1992)
Stravinski Kaardimäng (CD, 1992, 1998)
Stravinski Orpheus (CD, 1992,1999)
Stravinski Haldja suudlus (LP, 1985; CD, 2000)
Tšaikovski Mazepa (CD, 1994)
Prokofjevi Tuliingel (CD, 1991)
Rahmaninovi Aleko (CD, 1997, 2001)
Rahmaninovi Francesca da Rimini (CD 1997, 2001)
Rahmaninovi Ihnus rüütel (CD, 1997, 2001)
Griegi muusika Ibseni draamale Peer Gynt (CD, 1989, 1993, 1994, 2001)
Sibeliuse Neitsi tornis (LP, 1984)
Tšaikovski Uinuv kaunitar (CD, 2012)
Tšaikovski Luikede järv (CD, 2013)
Tšaikovski Pähklipureja (CD, 2014)

Kirjandus

P. Kuusk, U. Ott. Maestro: intervjuud Neeme Järviga. Tallinn, 1997
P. Kuusk, U. Ott. Encore! Neeme Järvi. Tallinn, 2001
Neeme Järvi. Kunstniku elu. Tallinn, 2007
V. Asva. Suure tundesiirusega. – Sirp ja Vasar, 9. detsember 1960
M. Oja. Neeme Järvi. – Noored astuvad ellu. Tallinn, 1963
H. Tõnson. „Othello” RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 12. aprill 1963
V. Kivilo. Noorte edu. Bizet' „Carmen” RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 20. september 1963
H. Tõnson. „Võluflöödi” esietendusele mõeldes. – Sirp ja Vasar, 6. märts 1964
V. Kivilo. Verdi muusika triumf: [Trubaduur]. – Õhtuleht, 9. jaanuar 1968
Neeme Järvi kontserdid Inglismaal. Intervjueerinud M. Oja. – Kodumaa, 10. veebruar 1971
Neeme Järvi dirigeeris Mehhikos. [Intervjuu]. – Kodumaa, 21. aprill 1971
Itaaliast võiduga tagasi. – Sirp ja Vasar, 11. juuni 1971
A. Mikk. Ksülofonipulkadest dirigendikepini. – Kultuur ja Elu 1971, 10
Neeme Järvi dirigeeris Jaapanis. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 20. juuni 1972
„Noorte Hääle” lugejatega kohtub RAT „Estonia” peadirigent, vabariigi rahvakunstnik Neeme Järvi. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 9. september 1973
L. Metsaalt. Kas kesktee viib Rooma? – Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1974
H. Tõnson. „Usaldage kõiges Mozarti muusikat!” – Sirp ja Vasar, 16. jaanuar 1976
T. Tess. Muusika võlujõud. – Rahva Hääl, 8. september 1977
Neeme Järvi Argentiinas. [Intervjuu]. – Kodumaa, 7. detsember 1977
S. Kuusk. ERSO alustas hooaega. Kolm küsimust peadirigendile. – Sirp ja Vasar, 22. september 1978
M. Liidja. Dirigent Neeme Järvi. – Õhtuleht, 17. november 1978
P. Kuusk. Väljendusrikas, sisendusjõuline kunst. – Rahva Hääl, 31. detsember 1978
Neeme Järvi Inglismaal. [Intervjuu]. – Kodumaa, 7. veebruar 1979
S. Kuusk. Neeme Järvist muusikas. – Sirp ja Vasar, 30. märts 1979
Neeme Järvi etendustelt New Yorgi „Metropolitan Opera's”. – Sirp ja Vasar, 20. aprill 1979
M. Oja. Neeme Järvi „Metropolitan Opera's”. – Kodumaa, 23. mai 1979
S. Kuusk. Neeme Järvi tagasi „Metropolitan Opera'st”. – Sirp ja Vasar, 18., 25. mai 1979
J. Mamers. Nõukogude kunsti tõeline triumf. – Rahva Hääl, 31. mai 1979
M. Kadaga. Kodumaa ja muusika. – Sirp ja Vasar, 15. veebruar 1980
Eestlane Šotimaal. – Teater. Muusika. Kino 1988, 4
Vastab Neeme Järvi. Intervjueerinud V. Rumessen. – Teater. Muusika. Kino 1989, 1
M. Reimann. Temas elab muusika. – Reede, 15. september 1989
S. Kuusk. Keelele kipuvad vaid ülivõrded. – Sirp, 4. jaanuar 1991
V. Roots. Kuldplaat Neeme Järvile. – Kultuur ja Elu 1991, 12
V. Rumessen. Dirigendina väljaspool konkurentsi. – Sirp, 6. märts 1992
M. Reimann. Neeme Järvi come-back. – Sirp, 14. mai 1993
M. Vaitmaa. Neeme Järvi Tallinnas. – Sirp, 28. mai 1993
N. Järvi. See, kes teistele valgust kiirgab, peab endas päikest kandma. Intervjueerinud V. Roots. – Kultuur ja Elu 1993, 6
L. Kõiva. Maestro´s Homecoming. – Eesti Elu, 11. juuni 1993
N. Järvi. „Põhiliselt on mul huvitav elu...” Intervjueerinud V. Normet. – Muusikaleht 1993, laulupeo erinumber
N. Järvi, V. Rumessen. Kui palju on Eestis entusiaste. Intervjueerinud V. Roots. – Kultuur ja Elu 1993, 9/10
N. Järvi. 1. oktoober, rahvusvaheline muusikapäev. Intervjueerinud E. Tomson. – Sirp, 1. oktoober 1993
V. Rumessen. Tobiase preemia Neeme Järvile. – Sirp, 22. oktoober 1993
Neeme Järvi: Kunsti peab tegema suurelt! Intervjueerinud T. Mattisen. – Kultuurileht, 18. märts 1994
M. Visnap. Neeme Järvi elustav puudutus. – Eesti Ekspress, 18. märts 1994
V. Rumessen. Loova vaimu ilmutus. – Kultuurileht, 2. detsember 1994
M. Siimer. Dirigendi tähe all: [Joonase lähetamine]. – Eesti Ekspress, 30. juuni 1995
Neeme Järvi: muusika on mu jumal. Intervjueerinud E. Alatalu. – Postimees : Extra, 8. juuli 1995
Neeme Järvi: „Kogu maailmas tuntakse huvi unustatud muusika vastu, mis polegi veel kuigi vana...” Intervjueerinud I. Randalu. – Eesti Sõnumid, 8. juuli 1995
Neeme Järvil on „Joonas” hingel. Intervjueerinud V. Normet. – Muusikaleht 1995, 7/8
Neeme Järvi: Andke ilu, andke veel rohkem ilu. Intervjueerinud P. Kuusk. – Kultuurileht, 1. september 1995
N. Järvi, V. Rumessen. Milleks see kõik: [Joonase lähetamine]. Intervjueerinud V. Roots. – Kultuur ja Elu 1995, 11
Neeme Järvi 60. Neeme Järvi missioon. Intervjueerinud V. Rumessen. – Teater. Muusika. Kino 1997, 5
Juubilar Neeme Järvi käis Tallinnas dirigeerimas. Intervjueerinud S. Kuusk. – Muusikaleht 1997, 5
Järvi – sinine rätt, must frakk ja valge lips. Intervjueerinud P. Tali. – Pühapäevaleht, 18. mai 1997
P. Kuusk. Juuksuripojast miljonidirigendiks. – Eesti Päevaleht, 7. juuni 1997
Praegune ERSO Neeme Järvi pilgu läbi. Intervjueerinud H. Vainu. – Muusikaleht 1997, 7/8
Üks päev Neeme Järvi elus. Intervjueerinud I. Randalu. – Sõnumileht, 15. august 1997
Neeme Järvi on optimist. Intervjueerinud V. Märka. – Postimees : Extra, 16. august 1997
S. Pettitt. A band building for the future. – Financial Times, 25. April 1998
G. Willmes. Die Anwälte Estlands. – Fono Forum 1998, 7
P. Kuusk. Dirigendid Järvid on hoos. – Sirp, 11. detsember 1998
N. Järvi. Eestlane olgu kolm korda nii hea, et läbi lüüa. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 24. märts 2000
V. Normet. Viis päeva Göteborgis. – Muusika 2002, 9 (detsember)
E. Pilliroog. Rahvusraamatukogus loomisel Neeme Järvi fond. – Sirp, 15. oktoober 2004
U. Mälk. Maestro Neeme Järvi. – Viro.nyt 2006, 4
T. Velmet. Neeme Järvi 70? Dirigent! – Sirp, 1. juuni 2007
V. Normet. Tuntud ja tundmatu maestro Neeme Järvi. – Postimees, 7. juuni 2007
Neeme Järvi. Interviewed by M. Cullingford. – Gramophone 2010, 1053
N. Järvi. Kuldse käega mees. Intervjueerinud R. Luik. – Muusika 2010, 10
A. Siebert. Neeme Järvi kontserdimaraton Berliinis. – Sirp, 17. detsember 2010
M. Bagger. Hommikukohv maestro Neeme Järviga. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 23. märts 2011
A. Clark. At home on unfamiliar ground. – Financial Times, 20. May 2011
T. Velmet. Eppur si muove. – Sirp, 8. juuni 2012
Räägime orkestritest: Jutuajamine maestro Neeme Järviga. Intervjueerinud L. Kõlar. – Teater. Muusika. Kino 2013, 8/9
N. Järvi. Kuhu on teel Pärnu Muusikafestival „Järvi Akadeemia”? Intervjueerinud I. Remmel. – Muusika 2014, 6/7
M. Hellrand. Estonias greatest musical family – the Järvis. – Life in Estonia 2016, summer
M. Kirme. ERSOst siit ja sealt, III/1. Neeme Järvi aeg: 1960-1979. – Teater. Muusika. Kino 2017, 2, 4, 7/8
Neeme Järvi: kui ma üldse midagi väärt olen, siis nüüd on just õige aeg. Intervjueerinud K. Ert. – Postimees, 10. veebruar 2017
N.-E. Steinfeld. Ma armastan kogu aeg. – Sirp, 17. veebruar 2017
P. Vähi. Neeme Järvi 80! – Postimees, 7. juuni 2017

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M 86
Neeme Järvi fond Eesti Rahvusraamatukogus, fond 29

Välislinke

Neeme Järvi koduleht
Neeme Järvi Rahvusooper Estonia kodulehel
Neeme Järvi Eesti Muusika Infokeskuse kodulehe
Neeme Järvi andmebaasis Allmusic
Neeme Järvi andmebaasis Discogs
Neeme Järvi Classicfm kodulehel
Conductor Neeme Järvi. A Conversation with Bruce Duffie (1987)
Neeme Järvi taas Tallinnas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1989)
Ema saatis mind muusikuna maailma (P. Kuuse intervjuu, I–IV) – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1998)
Neeme Järvi meistrikursus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000, 2001)
Braavo, Neeme Järvi! – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2002)
Kahekõne: Neeme Järvi ja Tanel Toom. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2010)
Päevatee suvekülaline. Neeme Järvi. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2014)
Braavo, Neeme Järvi! – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2014)
Neeme Järvi räägib oma plaatidest 1. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2015)

ETBL, 2000 (V. Rumessen); täiendatud 2017 (R. Alaküla)