Mihkelson, Kaie

Kaie Mihkelson (12. X 1948 Pärnu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1975) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1994). Isa vedurijuht. Oli 1974–81 abielus Jaan Rõõmussaarega ja aastast 1988 Evald Hermakülaga, vahepeal Madis Kalmeti elukaaslane.

Lõpetas 1967 Pärnu I Keskkooli, õppis 1967–69 Tallinna Polütehnilises Instituudis majandust, lõpetas 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötanud 1974–77 Endlas, 1977–88 Noorsooteatris ja aastast 1988 Eesti Draamateatris. Olnud lavakunstikooli erialaõppejõud.

Mänginud filmis („Kõrboja peremees”, 1980; „Nipernaadi”, 1983; „Keskea rõõmud”, 1987, kõik Tallinnfilm; „Surmatants”, 1991, Freyja Film, Sojuztelefilm; „Mis iganes, Aleksander!”, 2007, Luxfilm; „Kirjad Inglile”, 2011, F-Seitse; „Deemonid”, 2012, Kopli Kinokompanii; „Kertu”, 2013, Amrion; „Vehkleja”, 2015, Making Movies; „Elo”, 2015, Nafta Films; „Üle müüri”, 2016, BMF), telelavastustes („Soolo tornikellale”, 1980; „Pildikesi Paunverest”, 1986; „Viimne lahing”, 1999), teleseriaalides („M Klubi”, 1998; „Kelgukoerad”, 2008–11; „Kartulid ja apelsinid”, 2013–14) ja kuuldemängudes („Romeo ja Julia”, 1980; „Äikesehirm”, 1988; „Tuhkatriinumäng”, 1996; „Pilved nagu valged utetalled (Bilanss)”, 2011), esitanud raadios ka luulet („Eksind une lagendikel”, 2011), lugenud helikandjatele raamatuid (Eesti Pimedate Raamatukogu).

Tunnustusi

  • Ants Lauteri preemia 1983
  • Aastast 1987 Anna Tamme ja Lisl Lindau mälestuskõrvarõngaste hoidja
  • Naiskõrvalosa auhind 2003
  • Raadioteatri näitlejaauhind 2012
  • Helmi Tohvelmani nimeline auhind 2012
  • Eesti Näitlejate Liidu auliige 2018
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2008)

Lavastusi

  • Aroni Minu oivaline lahutus (2005)

Osi

  • Helena (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1974, diplomilavastus Draamateatris)
  • Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1974, diplomilavastus lavakunstikateedris)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1975)
  • Maarja (Kooli Maarja maal, 1975)
  • Lucietta (Goldoni Märul Chioggias, 1975)
  • Tuhkatriinu (Švartsi Tuhkatriinu, 1976)
  • Liina (Blaumanise Rätsepad Sillamatsil, 1977 Endlas)
  • Stella (Crommelyncki Suurepärane sarvekandja, 1977 Noorsooteatris)
  • osaline (Tammsaare ja Rummo Ramilda Rimalda, 1979)
  • Beatrice (Weskeri Neli aastaaega, 1980)
  • Eve (Kleisti Lõhutud vaas, 1984)
  • Helvi Kaartna (Kuusbergi ja Komissarovi Meie juhtum (Andres Lapeteuse juhtum), 1985)
  • Célimène ja Arsinoë (Molière’i Misantroop, 1986)
  • Ariel (Shakespeare’i Torm, 1986 Draamateatris)
  • Armande Béjart (Bulgakovi Molière, 1987)
  • Carmen (Genet’ Palkon, 1988 Draamateatris)
  • Jael (Kalmuse ja Hermaküla Juudas, 1990)
  • Näitlejanna B ja Proua (Schaefferi Proovid, 1991)
  • Mari (Vilde ja Hermaküla Mäeküla piimamees, 1992)
  • Portia (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1992)
  • Jitsuko (Mishima Hanjo, 1993)
  • Liisa (Aho ja Hermaküla Raudtee, 1993)
  • Suzanne (Carrière’i Meelespea, 1995)
  • Dottie (Traversi Üks jumalast hüljatud ingel, 1996)
  • Põetaja (Betsuyaku Krahv Dracula sügis, 1996)
  • Nell (Becketti Lõppmäng, 1996)
  • Tüdruk rohelises (Ibseni Peer Gynt, 1997)
  • proua Paul (Kivirähki Atentaat, 1997)
  • proua Squees ja proua Crummles (Dickensi ja Edgari Nicholas Nickleby elu ja seiklused, 1997)
  • Louise (Churchilli Tipp-tüdrukud, 1998)
  • Naine / Ettekandja (Schaefferi Siinseal, 2001)
  • Goneril (Shakespeare’i Kuningas Lear, 2001)
  • Roberto ema jt (Koltèsi Roberto Zucco, 2002 Vanemuises)
  • Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 2003 Theatrumis)
  • Julia ema ja Amm (Shakespeare’i, Semperi ja Ojasoo Julia, 2004)
  • Naine (Kruusvalli Kustutage kuuvalgus, 2005, Eesti Teatri Festival)
  • osaline (Türnpu ja Klemetsi Katkuaja lood, 2008, Nargen Opera)
  • Grete Virre (Kivirähki Vombat, 2009)
  • Marge (Lagle ja Liivaku Sinul on meretäis hirmu, 2009)
  • Ivy Weston (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • May (Becketti Sammumisi. Krappi viimane lint, 2010)
  • Klava (Kruusvalli Tasandikkude helinad, 2011, Eesti Teatri Festival)
  • Breda (Walshi Uus elektriline tantsusaal, 2012)
  • Kaie (trupi NO54 Kolmapäev, 2013 NO99-s)
  • Mamma (Õnnepalu Vennas, 2014)
  • Beth (Raine’i Hõimud, 2014)
  • Solveig (Mannheimeri Viimasel minutil, 2015)
  • Kate (Gurney Sylvia, 2015)
  • Madleine Palmer (Hare'i Eluhingus, 2017)
  • Henna Suvanto (Jokela Sumu, 2017)

Helikandjaid

  • Ramilda Rimalda. Kompositsioon A. H. Tammsaare tekstidest (LP, 1982)

Kirjandus

  • S. Endre. Tammsaare vaimus, kõrbojalikud tundetoonid. – Rahva Hääl, 18. märts 1980
  • T. Ehasalu. Naine, kes vajab armastust. – Teater. Muusika. Kino 1984, 6
  • L. Vellerand. Lahkumine. – Teater. Muusika. Kino 1985, 4
  • L. Vellerand. ... kuid näitleja jääb. – Teater. Muusika. Kino 1992, 11
  • K. Herkül. Hermaküla ja võimukad naised. – Teater. Muusika. Kino 1993, 4
  • K. Mihkelson, E. Hermaküla. Pea meeles – „Meelespea“!  – Pühapäevaleht, 4. veebruar 1995
  • Vastab Kaie Mihkelson. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 1999, 4
  • Kaie Mihkelson. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat. 1. Tallinn, 2007
  • K. Mihkelson. Teekond saladuseni. Intervjueerinud T. Metsavas. – Muusa 2007, 4
  • Ü. Kaljuste. Kaie Mihkelson – 60. – Eesti Draamateater 2008, 2 (oktoober)
  • A. Laasik. Uuele avatud Kaie Mihkelson. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 11. oktoober 2008
  • K. Mihkelson. Võta mind tähtede varju. Intervjueerinud T. Suvi. – Eesti Naine 2009, 3
  • K. Prints. Otsiv, lummav ja andev Kaie Mihkelson. – Eesti Ekspress, 18. oktoober 2012
  • Э. Кекелидзе. Кинодебют Кайе Михкельсон. – Советскя Эстония, 8 марта 1980

Välislinke

Maarja – Kaie Mihkelson, Anni – Lia Tarmo. Kooli „Maarja maal“. (Endla, 1975)

Célimène – Mare Peterson, Arsinoe – Kaie Mihkelson. Molière’i „Misantroop”. (Noorsooteater, 1986)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019