Tamm, Anna

Anna Tamm (Anna-Maria; aastani 1902 Viira, 1902–13 Karzeva; 20. IV 1880 Viljandi – 4. IV 1964 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1953). Isa sõjaväelane, ema õmbleja. Oli aastast 1913 abielus Herbert Tammega.

Lõpetas Viljandis P. Blossfeldti erakooli, õppis 1909–11 Tallinnas Otto Petersoni teatrikursustel. Alustas lavategevust 1898 Viljandis, mängis 1899 Moskva Eesti Seltsis, 1901–03 Jekaterinodari ja 1903–08 Harbiini (Hiina) linnateatris, 1911–12 ja 1913–15 Endlas, 1912–13 ja 1918–24 Vanemuises, 1915–18 Estonias, 1924–27 Narva Teatris, 1927–29 Ugalas, 1929–44 Tallinna Töölisteatris, 1944–48 Noorsooteatris ja 1948–57 Draamateatris. Mänginud filmis („Tagahoovis”, 1957, „Kutsumata külalised”, 1959, mõlemad Tallinnfilm) ja kuuldemängudes („Kosjasõit”, 1941).

Teeneline näitleja (1937), Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1945). Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk 1936, Eesti Näitlejate Liidu auliige (1938).

Tema mälestuskõrvarõngad muutis Lisl Lindau rändtalismaniks.

Osi

  • Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1911, 1915 Estonias, 1941 ja 1954)
  • Viiu (Rutoffi Kivi, 1912 Vanemuises, 1914 ja 1915 Endlas)
  • Tiina ja Moia-Maret (Kitzbergi Püve talus, 1915 Endlas ja 1927 Ugalas)
  • Krõõt (Lutsu Kapsapää, 1916 ja 1919)
  • Kvašnja (Gorki Põhjas, 1917 ja 1931)
  • Anne (Koidula Säärane mulk, 1917)
  • Aline Solness (Ibseni Ehitusmeister Solness, 1919)
  • Tammaru perenaine (Kitzbergi Libahunt, 1920)
  • proua Stockmann (Ibseni Rahvavaenlane, 1920)
  • proua Ärak (Lutsu Paunvere, 1922)
  • Mathilde (Vilde Pisuhänd, 1923)
  • Lucia (Thomase Charley tädi, 1924 Vanemuises)
  • Vaglamoor (Hauptmanni Põhjavajunud kell, 1924 Vanemuises)
  • Anu (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1926, Tallinna Töölisteatris 1929)
  • Roosi (Lutsu Kalevi kojutulek, 1929 Ugalas)
  • proua Müller (Hašeki ja Põldroosi Vahva sõdur Švejk, 1930)
  • Marthe (Kleisti Lõhutud kruus, 1932)
  • Kutsiku kõrtsinaine (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932)
  • Veika-eit (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1934)
  • Martta (Kivi Nõmmekingsepad, 1934 ja 1939)
  • Åse (Ibseni Peer Gynt, 1935)
  • Goscheil (Töröki ja Emödi Tütarlaps tänaval, Tallinna Töölisteatris 1935)
  • Liisu (Mälgu ja Särevi Õitsev meri, 1936)
  • Platoni ema (Korneitšuki Platon Kretšet, 1936 ja 1940)
  • Miina Salokannel (Jotuni Mehe küljeluu, 1937)
  • Gurmõžskaja (Ostrovski Mets, 1938)
  • Raskolnikova (Dostojevski ja Baty Kuritöö ja karistus, 1939)
  • Vanaema (Švartsi Lumekuninganna, 1945)
  • Anu (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951)
  • Antonovna (Gorki Päikese lapsed, 1953)

Kirjandus

  • ArA. [A. Adson]. Töölisteater: Aino Tamme juubeliõhtu. – Waba Maa, 22. november 1933
  • R. K.-P. [R. Kangro-Pool]. Anna Tamme tööjuubel. – Teater 1938, 8
  • L. Soonberg. Anna Tamme 35 lava-aastat. – Uus Eesti, 17. detsember 1938
  • W. Mettus. Anna Tamme suur juubel. – Eesti Sõna, 21. oktoober 1943
  • Anna Tamm enesest ja teistest. Intervjueerinud -r. Sirp ja Vasar, 14. aprill 1945
  • A. Teetsov. Anna Tamm 65-aastane. – Sirp ja Vasar, 14. aprill 1945
  • Anna Tamm pühitseb 65. sünnipäeva ja 45 a. lavategevuse juubelit. Intervjueerinud T. [V. Tammi]. – Õhtuleht, 20. aprill 1945
  • A. Valdmäe. Anna Tamm 65-aastane. – Noorte Hääl, 21. aprill 1945
  • Lavaveteran Anna Tamm. – Õhtuleht, 8. märts 1946
  • Anna Tamm. – Eesti NSV Teatrid 1955, 3
  • A. Särev. Anna Tamme juubel. – Sirp ja Vasar, 15. aprill 1955
  • Teatriveteran Anna Tamm. – Pilt ja Sõna 1959, 5
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. aprill 1964
  • E. Kalda. Näitleja Anna Tamm 100. – Sirp ja Vasar, 25. aprill 1980
  • K. Haan. Karl Menning ja teater Vanemuine” . Tallinn, 1987

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T122

Mathilde – Anna Tamm. Vilde „Pisuhänd” (Vanemuine, 1923).

Kutsiku kõrtsinaine – Anna Tamm, Lieschen – Agnes Lepp-Kaasik. Kitzbergi ja Simmi „Kosjasõit” (Tallinna Töölisteater, 1932).

Peer Gynt – Andres Särev, ema Åse – Anna Tamm. Ibseni „Peer Gynt” (Tallinna Töölisteater, 1935).

Goscheil – Anna Tamm. Töröki ja Emödi „Tütarlaps tänaval” (Tallinna Töölisteater, 1935).

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2017