Malmsten, Rein

Rein Malmsten (6. II 1942 Tallinn – 31. V 1993 Viljandi), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1970). Mait Malmsteni isa. Isa Franz Malmsten, ema Eva Meil.

Lõpetas 1973 Viljandi õhtukeskkooli. Oli 1965 Draamateatri ja 1966 Ugala dekoraator ning 1967–93 Ugala näitleja. Mänginud filmis („Võõra nime all”, 1984, Eesti TelefilmBande”, 1985, Saja aasta pärast mais”, 1986, mõlemad Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1977), Eesti NSV rahvakunstnik (1990). Parim meesnäitleja 1983. 

Osi

  • Fairchild (Brechti Mees on mees, 1967)
  • Dude Lester (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1967)
  • Kiir (Lutsu ja Särevi Suvi, 1969)
  • Andrius (Grušase Armastus, džäss ja kurat, 1969)
  • Nimetu ja Olovernes (Tammsaare Juudit, 1970 ja 1983)
  • Treplev (Tšehhovi Kajakas, 1971)
  • Benjamin Hubbard (Hellmani Metsade taga, 1971)
  • Larry (Gilroy Kes päästab külapoisi?, 1972)
  • Uhrik (Bukovčani Enne, kui kukk saab laulnud, 1973)
  • Benjamin Constant (Bruckneri Kangelaslik komöödia, 1974)
  • Mõškin (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
  • Indrek (Tammsaare ja Satsi Lunastus, 1977)
  • Rosmer (Ibseni Rosmersholm, 1978)
  • Akusti (Wuolijoki Niskamäe Heta, 1978)
  • Di (van Guliku Kohtunik Di, 1980)
  • Jurnas (Smuuli Kihnu Jõnn, 1980)
  • Herbert (Jacobsi Ahvikäpp, 1980)
  • Hulkur (Synge’i Mäekuru varjus, 1980)
  • Tertsius (Vilde ja O. Toominga Rahva sõda, 1981)
  • Parun (Gorki Põhjas, 1983)
  • Nikolai I (Okudžava ja Saldre Diletantide teekond, 1983)
  • Polonius (Shakespeare’i Hamlet, 1984)
  • Marssal (Čapeki Valge katk, 1984)
  • Kriitik (Molnári Kaardiväeohvitser, 1985)
  • Hitler (Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid, 1985)
  • mister Bompas (Shaw’ Kuidas ta valetas Aurora mehele, 1985)
  • suurmeister Meyerhof (Asimovi Naljahammas, 1985)
  • Tangsõkbajev (Ajtmatovi, Komissarovi ja Alliku Ja sajandist on pikem päev, 1985)
  • Othello (Shakespeare’i Othello, 1986)
  • Famussov (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1987)
  • Juhani (Kivi ja Uibo Seitse venda, 1987)
  • Tseesar (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1987)
  • Robespierre (Rolland’i Giljotiin Dantonile, 1987)
  • Ephraim (O’Neilli Iha jalakate all, 1989)
  • Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1990)
  • Max (Pinteri Kojutulek, 1990)
  • Hector Hushabye (Shaw’ Südamete murdumise maja, 1990)
  • Rubek (Ibseni Kui me, surnud, ärkame, 1991)
  • Malcolm (Ayckbourni Abielufarss, 1991)
  • Miller (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1992)
  • Basil Hallward (Wilde’i ja Noormetsa Dorian Gray portree, 1993)

Kirjandus

  • J. Kressa. Rein Malmsten. Viljandi, 1995
  • J. Sarapuu. Rein Malmsten. – Tee Kommunismile, 16. märts 1968
  • T. Kalmet. Need väärtuslikud minutid. – Tee Kommunismile, 7. detsember 1976
  • R. Malmsten. Ma ei saa oma tegevusse teisiti suhtuda. Intervjueerinud T. Luts. – Sirp ja Vasar, 23. november 1984
  • P.‑R. Purje. „... mu aeg pole veel tulnud!“. – Teater. Muusika. Kino 1987, 5
  • L. Vellerand. Mis toimub Viljandis. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • R. Malmsten. Tagatasku ei ole veel tühi. Intervjueerinud A. Kivistik. – Sakala, 6. veebruar 1992
  • A. Sats, H. Torga, K. Raid jt. Nimetust nimekaks. – Sirp, 7. veebruar 1992
  • [Nekroloog]. – Sirp, 4. juuni 1993
  • L. Kurvits. Jäi vapraks elu lõpuni. – Postimees, 22. september 1993
  • K. Haan. Mälestuseks. – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2000
  • J. Kressa. Ema nägu pojad olevat õnnelikud. – Kultuur ja Elu 2002, 1

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Vaher); täiendatud 2015