Uibo, Väino

Väino Uibo (7. X 1942 Tartu), näitleja, lavastaja ja teatrijuht. Eesti Teatriliidu liige (1974–2001). Isa riigiametnik, ema aianduse ja mesinduse assistent.

Lõpetas 1963 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1970–75 ja 1977–81 Vanemuise näitleja ning 1981–89 Ugala näitleja ja lavastaja, töötanud 1975–77 Eesti Televisiooni Tartu stuudios, olnud 1998–2001 Kuressaare Linnateatri direktor, hiljem tegutsenud vabakutselisena, lavastanud harrastusteatrites. Loonud ja esitanud (koos poja Toomas Uiboga) laule (laulukava „Laulan sõbraks öö ja päeva”, 1981). Mänginud filmis („Väike reekviem suupillile”, 1972, „Aeg elada, aeg armastada”, 1977, mõlemad Tallinnfilm). Elas 1989–93 Rootsis, oli 1993–98 Elva linnapea. Avaldanud mälestusteraamatu „Naeru varjus läbi elu” (2015).

Osi

Väino Uibo. Laulukava „Laulan sõbraks öö ja päeva”. (Ugala, 1981)

  • Aljoška (Gorki Põhjas, Lavakunstikooli III lennu diplomilavastus, 1968)
  • Sancho Panza (Bulgakovi Don Quijote, 1969, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Charley (Thomase ja Undi Charley tädi, 1970)
  • Jegor (Salõnski Maria, 1971)
  • Juks (Vaiguri, Irdi ja Tormise Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis, 1972)
  • Borgheim (Ibseni Väike Eyolf, 1973)
  • d’Artagnan (Dumas’ ning O. ja J. Toominga Musketäriana, 1974)
  • Fadinard (Labiche’i Itaalia õlgkübar, 1975)
  • Stepan (Korneri Matsipreili, 1975)
  • Iisop (Peegli ja Irdi Ma langesin esimesel sõjasuvel, 1979)
  • Lauri (Kivi ja O. Toominga Seitse venda, 1981 Vanemuises)
  • Jack (Albee Kõik aias, 1982)
  • Osias (Tammsaare Juudit, 1983)
  • James Tyrone juunior (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1984)
  • Näitleja (Molnári Kaardiväeohvitser, 1985)
  • Sabitžan (Ajtmatovi, Komissarovi ja Alliku Ja sajandist on pikem päev, 1985)
  • Konstantin Andrejevitš Staro (Dozortsevi Hommikusöök tundmatutega, 1986)

Lavastusi

  • Wolffi Paberlilled (1982)
  • Yliruusi Suveõhtu valss (1982)
  • Uibo ja Wilde’i Tee õnnelikku aeda (1983, ka liikumisjuht)
  • Baturini Kuldrannake (1986)
  • Reinla Koduabiline (1986, ka helikujundaja)
  • Kivi ja Uibo Seitse venda (1987)
  • Eelmäe Õhtu õvven vaate tähti… (1988)
  • Coburni Džinnimäng (1995 Elva kultuurimajas ja 1999 Saaremaa Rahvateatris)
  • Saare Tuulte tallermaa (1999)
  • Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2000)
  • Raudsepa Põrunud aru õnnistus (2001, ka kunstnik)
  • Thomase ja Undi Charley tädi (2001, ka kunstnik)
  • Holbergi ja Uibo Purjus peaga paradiisi (Mäeotsa Jeppe) (2005 Saaremaa Rahvateatris, 2006, Porkuni ja Pähkli ühisprojekt)
  • Perrault’ ja Lennuki Okasroosike (2005 Rakvere Teatris, ka laulude autor)
  • Kitzbergi ja Uibo Kauka jumal (2012 Saaremaa Rahvateatris)
  • Mihhalkovi ja Uibo Jänes lontkõrv (2014 Saaremaa Rahvateatris)
  • Lutsu ja Uibo Millal küll Kalev koju jõuab (2014 Saaremaa Rahvateatris)
  • Raudsepa Vedelvorst (2015 Saaremaa Teatris)

Helikandjaid

  • Laulan sõbraks öö ja päeva… (CD, 2012)

Kirjandus

  • M. Valter. Kuus küsimust lavakunstikateedri 1970. a. lennu puhul. Intervjueerinud K. Haan. – Teatrimärkmik 1969/70
  • V. Uibo, T. Uibo. Laupäevane kohtumine. Intervjueerinud Ü. Kraan. – Noorte Hääl, 19. november 1983
  • V. Uibo. Laps on mehe  isa. Intervjueerinud A. Põldmäe. – Sirp ja Vasar, 3. veebruar 1984 
  • Väino Uibo ei tule praegu tagasi. Intervjueerinud M. Sarv. – Liivimaa Kuller, 11. veebruar 1993
  • M. Teinemaa. Näitlejast linnapea. – Mihkel 1995, 3
  • S. Karja. Vara veel Verevi vanakesel valmistuda. – Eesti Naine 1996, 6
  • A. Kokk. Väino Uibo sõitis pöördlavaga. – Sõnumileht, 16. oktoober 1999
  • V. Uibo. Kaua tehtud kaunikene. Intervjueerinud T. Kipper. – Meie Maa, 10. veebruar 2000
  • Väino Uibo elu Kuressaare teatriga. Intervjueerinud T. Talvist. – Anna 2000, 9
  • V. Uibo. Valge mees juhatab Kuressaare Linnateatrit. Intervjueerinud A. Jõgi. – Sakala,  22. november 2000
  • Väino Uibo: „Paadialuseks paadikuuri ma veel sobiks”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 28. september 2013

Välislinke

Aljoška – Väino Uibo. Gorki „Põhjas”. (Lavakunstikooli III lennu diplomilavastus, 1968)

Buckinghami hertsog – Lembit Eelmäe, Aramis – Tõnis Lepp, d’Artagnan – Väino Uibo, Athos – Ao Peep. Dumas’, O. Toominga ja J. Toominga „Musketäriana”. (Vanemuine, 1974)

Nastja – Nieves Lepp, Stepan – Väino Uibo. Korneri „Matsipreili”. (Vanemuine, 1975)

Simeoni – Aivar Tommingas, Lauri – Väino Uibo, Timo – Andrus Eelmäe. Kivi ja O. Toominga „Seitse venda”. (Vanemuine, 1981)

Jack – Väino Uibo. Albee „Kõik aias”. (Ugala, 1982)

Näitlejanna – Helgi Sallo, Näitleja – Väino Uibo. Molnári „Kaardiväeohvitser”. (Ugala, 1985)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019