Kark, Tõnu

Tõnu Kark (4. XII 1947 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1974), Näitlejate Liidu (1993, auliige aastast 2017) ja Kinoliidu liige (1981, ka auliige). Isa bussijuht, ema rätsep. Feliks Kargi vend. Olnud vabaabielus Laura Baumverkiga.

Lõpetas 1965 Tallinna töölisnoorte keskkooli ja 1970 Draamateatri õppestuudio. Töötanud 1971–81 Rakvere Teatris, 1981–96 Noorsooteatris ja aastast 1996 Draamateatris. Mänginud palju filmis („Tuulte pesa”, 1979; „Metskannikesed”, 1980; „Nipernaadi”, 1983; „Keskea rõõmud”, 1986; „Regina”, 1990; „Lammas all paremas nurgas”, 1992, kõik Tallinnfilm; „Vastutuleval kursil”, 1986, Mosfilm; „Eksitus”, 1988, Leedus; „Head käed”, 2001, Allfilm, Studija F.O.R.M.A.; „Detsembrikuumus”, 2008, Ruut; „Rotilõks”, 2011, Triamen Film, Trust Media; „Rohelised kassid”, 2017, Leo Production) ja pälvinud filmifestivalidelt auhindu (sh PÖFFi elutööauhind 2017). Osalenud kuuldemängudes („Dialoog”, 1992; „Reis Roskildesse”, 1998) ja teleseriaalides („M Klubi”, 1996–99).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Meesnäitleja preemia 1986. Valgetähe III klassi teenetemärk (2009).

Osi

Karla – Tõnu Kark. Kivirähki „Eesti matus” (Eesti Draamateater, 2002, foto 2017)

• Rummu Jüri (Hindi Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jõnni „Manni” peal, 1972)
• don Ferdinand (Sheridani Seltsidaam, 1973)
• Barett (Pogodini Aristokraadid, 1973)
• Ants (Raudsepa Mikumärdi, 1975)
• Kustav (Raudsepa Vedelvorst, 1976)
• Markus (Tuuliku Luigetapjad, 1977)
• Kaarel (Tammsaare ja Trassi Vanad ja noored, 1978)
• Vainonen (Višnevski Optimistlik tragöödia, 1982)
• Igor Sergejevitš (Kazantsevi Vana maja, 1983)
• Adam (Kleisti Lõhutud vaas, 1984)
• Oskar Lautensack (Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid, 1985 Ugalas, meesnäitleja preemia, parima meesnäitleja auhind Balti teatrifestivalil 1986)
• Portnov (Bõkavi ja Undi Likvideerimine, 1985, meesnäitleja preemia)
• Randle P. McMurphy (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
• Kuning (Saare, Kilveti ja Viidingu Kuning Herman Esimene, 1987)
• Jossif Stalin (Pownalli Meistriklass, 1988, parima meesnäitleja auhind Balti teatrifestivalil 1989)
• Jüri Rumm (Metua Jüri Rumm, 1990)
• Kirill Viiuldaja (Campbelli Vana kuningas Cole, 1990)
• Teddy (Frieli Imearst, 1992)
• Frederic Graham / Petruccio (Porteri Suudle mind, Kate, 1992 Linnahallis)
• Eddie (Shepardi Armuhullus, 1992)
• Tilden (Shepardi Maetud laps, 1994)
• Puhh (Raadiku Puhh, 1995 Estonias)
• Slopašev (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995 Draamateatris)
• Soin (Lutsu ja Kalli Tagahoovis, 1996 Draamateatris)
• Robert Schumann (Holmi Schumanni öö, 1996 Draamateatris)
• Arthur Birling (Priestley Inspektor tuleb, 1997)
• Marc (Reza Kunst, 1998)
• Morten Kiil (Ibseni Rahva vaenlane, 1999)
• Zorbas (Kanderi Zorbas, 2000)
• Chandler Tate (Ayckbourni Koomiline potentsiaal, 2001)
• osaline (Murutari Eestlaste neli kuningat, 2001, Vaba Lava)
• Räägu Rein ja Vanapagan (Kivirähki Rehepapp, 2001)
• Karla (Kivirähki Eesti matus, 2002)
• Creaator ehk Kirjanik (Ulmani Kajakamägi, 2003)
• kapten Trumm (Perviku, Hermaküla ja Lennuki Kunksmoor ja kapten Trumm, 2004)
• Michele (Kivastiku Savonarola tuleriit, 2005)
• Köster (Lutsu ja Pedajase Kevade, 2005)
• Willie Clark (Simoni Päikesepoisid, 2006)
• Lassi (Peltola Soome hobune, 2007)
• Andres (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008, Tallinna Linnateater Albu vallas Tammsaare Väljamäe lõunalaval)
• Moonface Martin (Porteri Nii on meil moes, 2008 Muusikaliteatris)
• Hiir Ülbe Kutt (Woodi Piparkoogimehike, 2009)
• Vilhelm Foldal (Ibseni John Gabriel Borkman, 2010)
• Frosch (Straussi Nahkhiir, 2010 Estonias)
• Tubal (Shakespeare’i Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees), 2011)
• Sancho Panza (Leigh’ Mees La Manchast, 2012 Estonias)
• Viggo Barkman (Ahlforsi Tuhk ja akvaviit, 2013)
• Herman (Toompere Onu Aare, 2016)
• Tom (Toompere Üle piiri, 2017)
• Kaarel Mäger (Kivirähki Isamaa pääsukesed, 2018, koostöös Nargenfestivaliga EV 100 teatrisarjas „Sajandi lugu”)
• Morten Kiil (Ibseni Rahvavaenlane, 2019)

Kirjandus

• M. Rink. Tuli peopesal. – Teatrimärkmik 1975/76
• R. Reiljan. Tõnu Kark. – Kodumaa, 12. detsember 1979
• L. Kirt. Debüüt. – Kultuur ja Elu 1980, 10
• T. Ritson. Kuidas mõista kangelast: [Lendas üle käopesa]. – Teatrielu 1985
• M. Mutt. Jälle totaalset teatrit: [Vennad Lautensackid]. – Teater. Muusika. Kino 1986, 1
• L. Vellerand. Põlastades totalitarismi: [Vennad Lautensackid]. – Teater. Muusika. Kino 1986, 1
• E. Siimer. Stalin ja Ždanov Noorsooteatri laval: [Meistriklass]. – Rahva Hääl, 19. november 1988 
• T. Ritson. Kraam ja teised. Kark: [Meistriklass]. – Noorte Hääl, 25. detsember 1988
• J. Allik. Kunsti parteilisest juhtimisest: [Meistriklass]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3 
• K. Pappel. Muusikalisi vihjeid „Meistriklassile”. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3 
• Vastab Tõnu Kark. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1990, 7
• S. Teinemaa. Suurejooneline vaatemäng Helgi Sallo ja Tõnu Karguga Linnahallis: [Suudle mind, Kate]. – Esmaspäev,  25. mai 1992 
• P. Palm. Kark taltsutab saali, Kate'ist rääkimata: [Suudle mind, Kate]. – Rahva Hääl, 6. juuni 1992
• L. Vellerand. ... kuid näitleja jääb. – Teater. Muusika. Kino 1992, 11
• Tõnu Kark: Ma pole mingi staar. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 30. jaanuar 1993 
• J. Rähesoo. Brian Friel Eesti laval. – Teater. Muusika. Kino 1993, 2
• E. Link. Söör ja tema satelliidist kostümeerija Norman : [Kostümeerija]. – Hommikuleht, 9. mai 1995
• T. Kark. Napsi- ja naljamees. Naistemees. Tsiklimees ka. Intervjueerinud H. Villemson. – Favoriit 1995, 9
• G. Kordemets. Koodiga Kark. – Teater. Muusika. Kino 1998, 10
• T. Laasik. Üks loomuliku olemisega Tõnu. – Eesti Päevaleht, 4. detsember 2000
• Tõnu Kark: Ma hoian end pidevalt tagasi, et mitte öelda seda, mida ma arvan. Intervjueerinud P. Makarov. – Persona. Tallinn, 2003
• H. Urbanik. Tõnu Kark. – Eesti Ekspress, 3. november 2005
• T. Laks. Tõnu Kark = Nipernaadi McMurphy Lautensack Stalin Ahven. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 1. detsember 2007
• A. Juske. Kargust tegi tähe mootorratas. – Eesti Päevaleht, 12. september 2007
• Nipernaadi oli Tõnu Kargile nagu taeva kingitus. Intervjueerinud T. Tuumalu. – Postimees, 24. oktoober 2007
• Sõltumatu ja sihikindel Tõnu Kark. Intervjueerinud K. Kross. – Stiil 2009, 5
• Tõnu Kark: Olen isepäine - kui mind usaldatakse, siis kümnesse läheb! Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 22. november 2012
• H. Toompere. Tõnu Kark 70. – Eesti Draamateater, 1. oktoober 2017
• H. Sibrits. Tõnu Kark on tagasi. – Postimees, 21. november 2017
• V. Märka. Tõnu Kark, Eesti vihaseim näitleja. – Eesti Päevaleht, 1. detsember 2017
• K. Tsäro. Kark, sigudik, on ju nii orgaaniline. – Kroonika 2017, 48 (1. detsember)
• Tõnu Kark: „Eestlased on nagu pandakarud, nad kõik tuleks looduskaitse alla võtta!” Intervjueerinud P. Hõbemägi. – Eesti Ekspress, 13. detsember 2017
• J. Kulli. Tõnu Kark oma McMurphy rollist: „Kuritarvitasin võimu ja lubasin endale lauseid, mis originaalis puudusid”. – Õhtuleht, 10. jaanuar 2018
• Tõnu Kark: Ka läbi higi, vere ja pisarate paistku filmitegelases tahtejõud ja elujanu! Intervjueerinud B. Tuch. – Pealinn, 15. jaanuar 2018
• J. Kulli. Tõnu Kark: „Minu eredaim filmitöö on ”Tuulte pesa””. – Õhtuleht, 1. veebruar 2020
• Э. Аграновская. Пятьдесят на пятьдесят. – Молодёжь Эстонии, 28. февраля 1987 

Välislinke

• Autoportree. Tõnu Kark. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2018)
• Tõnu Kark Eesti Draamateatri kodulehel
• Tõnu Kark Eesti filmi andmebaasis

Kaarel – Tõnu Kark, Tiina – Helgi Annast. Tammsaare ja Trassi „Vanad ja noored” (Rakvere Teater, 1978)

Rakvere Teatri laulu- ja tantsuansambel Lilleke koosseisus Feliks Kark, Väino Laes, Tõnu Kark, Arvi Mägi ja Üllar Võrno

Adam – Tõnu Kark, Licht – Paul Laasik. Kleisti „Lõhutud vaas” (Noorsooteater, 1984)

Adolf Hitler – Rein Malmsten, Oskar Lautensack – Tõnu Kark. Feutchwangeri ja Undi „Vennad Lautensackid” (Ugala, 1985)

Randle P. McMurphy – Tõnu Kark, pealik Bromden – Tõnu Tepandi. Wassermani „Lendas üle käopesa” (Noorsooteater, 1985)

Jossif Stalin – Tõnu Kark, Dmitri Šostakovitš – Jüri Aarma. Pownalli „Meistriklass” (Noorsooteater, 1988)