Toompere, Hendrik

Hendrik Toompere (5. VI 1965 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1993), Näitlejate Liidu (1994–2013) ja Lavastajate Liidu liige (2002). Hendrik Toompere sen ja Maie Toompere poeg. Harriet Toompere vend. Hendrik Toompere jr isa.

Lõpetas 1983 Tallinna 7. Keskkooli, õppis 1983–84 Tallinna 19. Tehnikakoolis, lõpetas 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1988–89 Noorsooteatris ja aastast 1990 Draamateatris (aastast 1998 lavastajana), olnud 1996–2003 ühtlasi reklaamibüroo Brand Sellers DDB reklaamide autor ja lavastaja (pälvinud telereklaamide eest 1997 ja 1999 Pinnacle’i auhinna ning 1998 Kuldmuna) ning 2006–10 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli kursuse juhendaja. Mänginud filmis („Naerata ometi”, 1985, parima meesosatäitja auhind Créteil’ naisrežissööride filmifestivalil; „Keskea rõõmud”, 1987; „Ainult hulludele ehk Halastajaõde”, 1991; „Armastuse lahinguväljad”, 1992, kõik Tallinnfilm; „Victoria”, 1994, Eesti Telefilm ja Recording Company of Estonia; „Kuldrannake”, 2006, Taska Film; „Püha Tõnu kiusamine”, 2009, Homeless Bob Production; „Maastik mitme kuuga”, 2014, Allfilm; „Vehkleja”, 2015, Making Movies, Kick Film, Allfilm; „Päevad, mis ajasid segadusse”, 2016, Kinosaurus Film) ja teleseriaalides, osalenud teatrifestivalidel Peterburis, Moskvas, Londonis, New Yorgis jm.

Ants Lauteri nimeline lavastajapreemia 1998. Lavastaja auhind 2002 ja 2006, meesnäitleja auhind 2005. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016).

Osi

Parun – Hendrik Toompere, Hjalmar Erickson – Tõnu Mikiver, Joe Manuel Pedro Rodrigues Nimeno – Raimo Pass. Horniceki „Kolm Albertit ja preili Matilda”. Draamateater, 1992

  • Villem (Põldma Teekond punktist A punkti B, 1987, diplomilavastus Ugalas)
  • Gus (Pinteri Tumm teener, 1989, rühmatöö)
  • Stephen (Medoffi Red Ryder, 1989 Draamateatris)
  • Cléante (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
  • Lavastaja (Schaefferi Proovid, 1991)
  • Homa Brutus (Gogoli ja Hermaküla Vii, 1991)
  • Parun (Horniceki Kolm Albertit ja preili Matilda, 1992)
  • Bassanio (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1992)
  • Toompere pere teatriõhtu (1993)
  • Shane (Noréni Ja anna meile varjud, 1993)
  • Edmund (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994)
  • Robert (Pinteri Petmine, 1994)
  • Timusk (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995)
  • Sürakuusa Antipholus (Shakespeare'i Eksituste komöödia, 1996)
  • Klaus (Õunapuu Surm ooperis, 1999 Von Krahli Teatris)
  • Nimetu (Tammsaare Juudit, 1999 Ugalas, koostöös Eesti Teatri Kompaniiga)
  • Edmund (Shakespeare’i Kuningas Lear, 2001)
  • Doktor (Vahingu Testament, 2003)
  • Konrad Mägi (Kivastiku Külmetava kunstniku portree, 2004, R.A.A.A.M.)
  • osaline (Mishima, Ojasoo, Semperi ja Epneri NO99 Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki, 2005 NO99-s)
  • Boulgakoff (Unduski Boulgakoff, 2008)
  • George (Albee NO78 Kes kardab Virginia Woolfi?, 2009 NO99-s)
  • Markii (Sirera Marquis d’Artiste, 2011)
  • Mees (Õunapuu Soolo, 2012, R.A.A.A.M., ka lavastus, Best Self Directing-auhind Londoni SOLO Festivalil 2014)
  • Mihhail Afanasjevitš Bulgakov (Hodge’i Kollaborandid, 2013)

Lavastusi

  • Mrożeki Suvepäev (1993)
  • O’Brieni Kolmas politseinik (1995)
  • Ridley Maailmakõiksuse kiireim kell (1996, ka muusikaline ja valguskujundus, mängis Puuma Glassi)
  • Kivirähki Atentaat (1997, ka valgus- ja helikujundus, mängis Jan Krüllbergi)
  • Kivastiku Peeter ja Tõnu (1997 Von Krahli Teatris)
  • Reza Kunst (1998, ka valgus- ja helikujundus)
  • Stoppardi Armastuse leiutajad (1998, mängis A. E. Housmani)
  • Molière’i Don Juan ehk Sevilla pilkaja (2000)
  • García Kokkade öö (2001, lavastajaauhind)
  • Pelevini ja Ruttase Erak ja Kuuevarbaline (2001, koos Priit Ruttasega, lavastajapreemia Moskva Innokenti Smoktunovski nimelisel teatrifestivalil Sajandi Noorus 2002)
  • Kivirähki Rehepapp (2001)
  • Boytchevi Polkovnik lendab õhku (2004, ka valgus- ja helikujundus, mängis Doktorit)
  • Kivastiku Savonarola tuleriit (2005)
  • Kivastiku Põrgu wärk (2005, R.A.A.A.M., ka muusikaline ja valguskujundus, mängis Konrad Mäge ja Ado Vabbet, lavastajaauhind, parima lavastajatöö auhind Balti teatrifestivalil OmaDRAAMA 2006)
  • García Márqueze ja Hussari Sada aastat… (2006 Vanemuises, ka valguskujundus koos Tõnu Eimraga)
  • Kivirähki Syrrealistid (2006, mängis Georgi / Dalíd)
  • Toompere NO87 Kommunisti surm (2007 NO99-s)
  • Galcerani Grönholmi meetod (2008, ka valguskujundus)
  • Kafka ja Toompere Loss (2009 Vanemuises, ka valguskujundus)
  • Genet’ Toatüdrukud (2009 Rakvere Teatris)
  • Tšehhovi Kirsiaed (2010, ka valguskujundus)
  • Shakespeare’i Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees) (2011, ka valguskujundus)
  • Tšehhovi Kolm õde (2012)
  • Reza Hävituse ingel (2012, ka muusikaline ja valguskujundus)
  • Hargla Wabadusrist (2014)
  • Büchneri Woyzeck (2014 Endlas)
  • Gogoli ja Toompere Surnud hinged (2014 Tallinna Linnateatris)
  • Dostojevski ja Toompere Vennad Karamazovid (2015, ka videokujundus koos Tauno Makkega)
  • Galcerani Pangalaen (2016, mängis Juhatajat)

Kirjandus

  • E. Vool. Hendrikud – komejandid. – Elu Pilt 1993, 7
  • P.-R. Purje. Poiss, kellel on tiivad, aga ei ole saatusetähte. – Rahva Hääl, 2. november 1994
  • Käbi – see kukub kännust kaugemale. Vastavad Hendrik Toompered. Intervjueerinud K. Ruul. – Eesti Sõnumid, 21. aprill 1995
  • K. Herkül, M. Kapstas, S. Karja jt. Noor režissuur – kas astub kandadele? [Ankeet]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 10
  • Hendrik Toompere. Intervjueerinud K. Garancis. – Sirp, 25. aprill 1997
  • V.-S. Maiste. ...natuke nukrad, ent armsad ja head. [Peeter ja Tõnu]. – Kultuurimaa, 18. juuni 1997
  • S. Karja. Persona grata: Hendrik Toompere. – Teater. Muusika. Kino 1997, 3
  • M. Kapstas. Kui julmus on ilus, ehk, Kes kardab Samuel Beckettit. [Maailmakõiksuse kiireim kell]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 7
  • Draama ’97: eesti teatri tipud ja/või piirid? [Vestlusring]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8/9
  • Kõrvaltegemised (2). Hendrik Toompere jr., ED näitleja ja lavastaja. Intervjueerinud M. Mutt. – Sirp, 5. märts 1999
  • A. Keil. Ühel õhtul ühes kõrtsis. – Teatrielu 2001
  • Vastab Hendrik Toompere juunior. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2003, 5
  • M. Kolk. Külmetava ironisti portree. – Teatrielu 2004
  • I. Sillar. Tartu vaim Tallinna kiirendusega. – Teatrielu 2005
  • H. Toompere. More of „Me“. Interviewed by E. Epner. – Estonian Art 2005, 1
  • H. Toompere. Tundeline anarhist. Intervjueerinud R. Luik. – Postimees : Arter, 2. aprill 2005
  • H. Treier. Kunstnikud ja nende rollid. Viinistu triloogia. – Teater. Muusika. Kino 2006, 8/9
  • H. Toompere. Mis tegelikult toimub. – Akadeemia 2006, 11
  • Hendrik Toompere: „Indias lõpeb elu lihtsalt jõkke viskamisega“. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 27. jaanuar 2007
  • B. Tuch. Dostojevski aeg. – Sirp, 27. aprill 2007
  • Hendrik Toompere. Intervjueerinud H. Aadma. – Muusa 2007, 9
  • A. Jürna. Lühter katusekambris. – Sirp, 8. veebruar 2008
  • H. Toompere. Rahulik ootaja. Intervjueerinud K. Jänese. – Anne 2009, 8
  • O. Karulin. „Las näitlejannad mängivad. Ülevoolavalt“. – Teater. Muusika. Kino 2009, 10
  • Hendrik Toompere: oma verd puhtaks ei pese. Intervjueerinud T. Laks. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 31. oktoober 2009
  • Hendrik Toompere. [Intervjueerinud K. Orro]. – Lavakunstiraamat. 2. Tallinn, 2010
  • K. Eberhart. Ettevaatust, varinguoht! Kaks ööd George'i ja Martha juures. – Teater. Muusika. Kino 2010, 4
  • H. Toompere. Kuidas ma valetama õppisin. – Õpetajate Leht, 11. juuni 2010
  • P. Torop. Multimeediumlik „Kirsiaed“. – Teater. Muusika. Kino 2010, 8/9
  • Hendrik Toompere: rõõmuperioodile järgneb alati ängistus. Intervjueerinud G. Lukjanov. – Psühholoogia Sinule 2012, 11
  • H. Toompere. Mul ei ole iseendaga igav! Intervjueerinud T. Lang. – Mari 2016, juuli
  • Hendrik Toompere: olen nüüd keskealine inimene, enam ei rabele. Intervjueerinud E. Kallaste. – LP : [Eesti Päevaleht], 25. veebruar 2017
  • Б. Тух. Мотоцикл в доме Прозоровых. – День за днем, 1 марта 2012

Välislinke

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2016 (T. Truuvert)