Kaidu, Epp

Epp Kaidu (pseudonüüm, õieti Leida Ird, aastani 1936 Rosenblatt, eestistatud 1936 Kaimur; 15. IV 1915 Jäärja vald – 23. VI 1976 Tallinn), lavastaja ja näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1953). Oli aastast 1936 abielus Kaarel Irdiga. Kais Adlase ja Mari Palmi ema. Vanemad talunikud.

Lõpetas 1935 Tartu tütarlastegümnaasiumi, 1936 Tartu Näitekunsti Stuudio ja 1952 Moskvas kõrgemad režiikursused. Mängis 1937–39 Tartu Töölisteatris ja 1940–41 Vanemuises, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse, oli 1944–76 Vanemuise lavastaja. Lavastas ka Venemaal, Soomes ja Eesti Televisioonis („Mee maik”, 1968, „Lift”, 1973), oli Lenfilmi filmide „Valgus Koordis” (1951) ja „Andruse õnn” (1955) juures näitejuht. Tõlkinud näidendeid. On keskne tegelane Ivar Põllu näidendis „Ird, K.” (2010).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1955), Eesti NSV rahvakunstnik (1957). Nõukogude Eesti preemia (1948, 1949 ja 1972).

Lavastusi

  • Jakobsoni Võitlus rindejooneta (1947)
  • Dunajevski Vaba tuul (1948)
  • Miljutini Rahutu õnn (1949)
  • Lope de Vega Koer heintel (1951)
  • Vilde Tabamata ime (1952, Vene Draamateatris 1957)
  • Ibseni Nukukodu (1953)
  • Tammlaane Raudne kodu (1954)
  • Jakobsoni Viirastused (1954, Jyväskylä Töölisteatris 1960)
  • Kõrveri Ainult unistus (1955, Kaunases 1961) ja Laanelill (1959)
  • Pakkala Parvepoisid (1956, ka tõlkija)
  • Laxnessi Müüdud hällilaul (1957)
  • Trenjovi Ljubov Jarovaja (1957)
  • Liivese Uusaasta öö (1958)
  • Tšehhovi Kajakas (1959)
  • Arbuzovi Irkutski lugu (1960)
  • Tolstoi Elav laip (1960)
  • Šteini Ookean (1961)
  • Rolland’i 14. juuli (1962)
  • Pētersonsi Olen 30-aastane (1962)
  • Gibsoni Kaks kiigelaual (1963)
  • Kuusbergi ja Kaidu Andres Lapeteuse juhtum (1964)
  • Kaalepi Minu silmad ja sinu silmad (1964)
  • Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1964)
  • Arbuzovi Mu vaene Marat (1965)
  • Rainise Joosep ja tema vennad (1966)
  • Ojakääru Kuningal on külm (1967)
  • Smuuli Polkovniku lesk (1967 Petroskoi Soome Draamateatris)
  • Kõrveri Mees pisuhännaga (1968)
  • Miljutini Väike perekond (1968 Moskva Operetiteatris)
  • Milleri Saalemi nõiad (1969)
  • Smuuli Kihnu Jõnn (1969 Petroskoi Soome Draamateatris)
  • Leonovi Tuisk (1970)
  • Madáchi Inimese tragöödia (1971)
  • Rasceli Enrico–100 (1972)
  • Merilaasi Kaks viimast rida (1973)
  • Miljutini Trembita (1973)
  • R. Kangro Imelugu (1974)
  • Kovneri Matsipreili (1975)
  • Leonovi Vallutusretk (1975)
  • Jakobsoni Elu tsitadellis (1976)
  • Švartsi Tavaline ime (1976)

Osi

  • Mari (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1937)
  • Sally (Tammlaane Raudne kodu, 1938)
  • Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1941)
  • Laura (Vilde Pisuhänd, 1945)
  • Tatjana (Gorki Väikekodanlased, 1945)
  • Agafja (Gogoli Naisevõtt, 1947)
  • Eliza (Shaw’ Pygmalion, 1948)
  • missis Quickly (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1948)
  • Glafira (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1950)

Kirjandus

  • P. Põldroos. Noorus teatris ja teatri noorus. – Eesti Nõukogude Teater. I. Tallinn, 1954
  • K. Siidor. Lavastaja töö. – Pilt ja Sõna 1954, 5
  • H. Peep. Tunnustust vääriv algatus. E. Tammlaane „Raudne kodu” RT „Vanemuise” laval. – Edasi, 5. jaanuar 1955
  • Ajame juttu ... Epp Kaiduga – muidugi teatrist. – Nõukogude Naine 1958, 8
  • A. Kaalep. Kolmekrossimeditatsioone. – Teatrimärkmik 1964/65
  • K. Uibo. Klassikalise tragöödia uudne lahendus. –  Sirp ja Vasar, 20. mai 1966
  • K. Kask. 30 aastat teatritööd. – Sirp ja Vasar, 6. oktoober 1967
  • K. Soosalu. Epp Kaidu lavastab välisdramaturgiat. – Teatrimärkmik 1969/70
  • V. Tobro. „Inimese tragöödia”. – Sirp ja Vasar, 23. aprill 1971
  • E. Kaidu. Teie tööd ja tegemised. Intervjueerinud L. Kevvai. – Edasi, 24. detsember 1972
  • K. Kask. Nüüdne „Vallutusretk”. – Sirp ja Vasar,  21. märts 1975
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 25. juuni 1976
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • K. Toom. Kunstiansamblite päevilt. Tallinn, 1981
  • Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes. Koostaja O. Kuningas. Tallinn, 1982
  • A. Kaalep. Kuidas portreteerida Epp Kaidut? – Sirp ja Vasar, 12. aprill 1985
  • Vastab Kulno Süvalep. Intervjueerinud V. Saldre. – Teater. Muusika. Kino 1989, 6
  • O. Kuningas. Naaberkultuuride vahele sillaehitajad. – Pärnu Postimees, 15. aprill 1995
  • Ü. Tonts. Kolmkümmend aastat teatriehitamist. Tartu, 2006
  • Kandiline Kaarel Ird. Koostaja J. Viller. Tallinn, 2009
  • [Некролог]. – Cоветская Эстония, 24. июня 1976
  • Н. Кузякина. Эпп Кайду. – Театр 1980, 10

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, f T226

Välislink

ETBL, 2000 (T. Jürimäe)