Toom, Kaarel

Kaarel Toom (5. IX 1920 Tallinn – 5. III 1994 Tallinn), näitleja ja raadiorežissöör, Eesti Teatriliidu liige (1945). Isa puusepp, ema pudelipesija. Olnud abielus Tiiu Viiresega.

Lõpetas 1937 Paul Sepa teatristuudio ja 1941 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli. Oli 1935–37 Draamateatri noorsooteatri, 1937–38 ja 1946–72 Draamateatri ja 1944–46 Noorsooteatri näitleja, ühtlasi 1949–91 Eesti Raadio kuuldemängude lavastaja. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Esinenud palju Eesti Raadio lugemistundides, kirjutanud raadioteatrist ja sõnakunstist, avaldanud raamatu „Kunstiansamblite päevilt” (1981).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1956).

Kuuldemängulavastusi

Osi

Vaimuhaiguste arst – Kaarel Toom, Sisehaiguste arst – Viivi Dikson, Õde – Helgi Ilo, Kuznetškin – ErichJaansoo. Sotniku „Lihtsalt hirmus”. Noorsooteater, 1966

  • Värdi (Janno ja Muigo Vutimehed, 1936)
  • Matiias (Vilde ja Toona Kui Anija mehed Tallinnas käisid, 1946 Noorsooteatris)
  • Mahhunhiina (Petrovi Rahu saar, 1947)
  • Kozõ Körpeš (Müsrepovi Laul armastusest, 1951)
  • Kaval-Ants (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1953)
  • Juss (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1958)
  • Kärkmann (Raudsepa Ameerika Kristus, 1967)
  • Mikola (Franko Varastatud õnn, 1972 Rakvere Teatris)
  • Leonti (Tshaidze Kolmest kuueni, 1984 Vanalinnastuudios)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I (LP, 1974)

Kirjandus

  • S. Levin. Populaarne näitleja. – Õhtuleht, 26. veebruar 1955
  • L. Martin. Kaarel Toom 50. – Sirp ja Vasar, 4. september 1970
  • Kostab Kaarel Toom. Intervjueerinud A. Maasik. – Noorte Hääl, 5. september 1970
  • K. Toom. Tagasivaateid olnule. Intervjueerinud E. Link. – Reede, 7. september 1990
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 18. märts 1994

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T576

Välislink

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2015