Lauter, Ants

Ants Lauter (5. VII 1894 Velise vald – 30. X 1973 Tallinn), lavastaja, näitleja, teatrijuht ja pedagoog. Eesti Näitlejate Liidu liige (1935) ja Eesti NSV Teatriühingu asutajaliige (1945). Vanemad talupidajad.  Oli 1917–25 abielus Maria Merjanskajaga, 1928–49 Erna Villmeriga ja aastast 1949 Heli Viisimaaga.

Õppis Järvakandi ministeeriumikoolis, lõpetas 1911 Tallinna kaubanduskooli. Alustas teatritegevust 1913 Estonias inspitsiendina ja näitlejana, võttis lipnikuna osa Esimesest maailmasõjast, mängis 1916–18 Novgorodi teatris. Oli 1918–26 ja 1927–41 Estonia draamajuht ning 1926–27 Endla lavastaja ja näitleja. Mobiliseeriti reservohvitserina 1941 Punaarmeesse, osales Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite asutamises (1942) ja juhtis aastani 1944 selle draamatruppi (kirjutas seal lühinäidendid „Sides”, „Hirmu silmad”, „Naised”). Oli 1944–49 Estonia ja 1949–50 Draamateatri peanäitejuht (1950–51 näitleja), kosmopolitismis süüdistamise tagajärjel 1951–58 Vanemuise näitleja ja lavastaja (1953–55 kunstiline juht), 1958–59 Estonia direktor ja 1960–62 kunstiline konsultant. Olnud 1938–41 ühtlasi Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli ja 1946–50 Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950) ning 1945–50 ja 1969–73 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees. Mänginud rohkem kui 20 filmis („Mineviku varjud”, 1924, Eesti National Film; „W. M. W. 6”, 1936, Soome; „Andruse õnn”, 1955, ja „Mäeküla piimamees”, 1965, mõlemad Tallinnfilm; „Mehed ei nuta”, 1968, Eesti Telefilm; „Kuningas Lear”, 1970, Lenfilm), telelavastustes („Avarii”, 1959; „Parkinsoni seadus”, 1965; „Vana Võrukael”, 1967; „Draakon”, 1969) ja kuuldemängudes („Naatan Tark”, 1965). On ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumik „Käidud teedelt” (I 1979, II 1982), temast on film „Mõistus, tahe, töö ja Lauter” (1963, Eesti Telefilm). Lauter on Katri Kaasik-Aaslavi ja Vaino Vahingu näidendi „Teatriromanss” (2000) tegelasi. 2006 avati Veski küla Mäe talus Lauteri mälestuskivi.

Eesti NSV rahvakunstnik (1942), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1948). Nõukogude Eesti preemia 1947 ja 1948, Stalini preemia 1952, Lenini orden 1956. Eesti Teatriliit annab aastast 1975 välja temanimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.

Lavastusi

  • Gogoli Revident (1918, mängis Hlestakovi, 1949 Draamateatris ja 1955, mängis Linnapealikut)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1919)
  • Maeterlincki Monna Vanna (1921, mängis Prinzivalli)
  • Sienkiewiczi ja Sobolštšikov‑Samarini Quo vadis? (1920, mängis Gaius Petroniust)
  • Sheldoni Romaan (1920, mängis Thomas Armstrongi)
  • Andrejevi Too, kes saab kõrvahoope (1922, mängis Briquet’d)
  • Molière’i Ihnus (1923)
  • Rolland’i Danton (1923, mängis Robespierre’i)
  • Tammsaare Juudit (1924, mängis Olovernest)
  • Tolleri Masinahävitajad (1924)
  • Schilleri Röövlid (1924 ja Endlas 1926, mängis Karli)
  • Barrie’ Kvaliteedi tänav (1925)
  • Raudsepa Demobiliseeritud perekonnaisa (1926)
  • Shakespeare’i Palju kära ei millestki (1926 Draamastuudio Teatris)
  • Faiko Õpetaja Bubus (1927 Tallinna Töölisteatris)
  • Grillparzeri Sappho (1928)
  • Shakespeare’i Nagu teile meeldib (1928, mängis Oliveri)
  • Kitzbergi Libahunt (1928, mängis Tammaru peremeest)
  • Adsoni Toomapäev (1928, vabaõhulavastus)
  • Shakespeare’i Torm (1929, mängis Sebastiani)
  • Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1930, mängis Väitsa‑Mackie’t)
  • Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1931) ja Vedelvorst (1932)
  • Wuolijoki Koidula (1932, mängis Tundmatut)
  • Raudsepa Salongis ja kongis (1933, mängis Kiviristi) ja Roosad prillid (1934)
  • Kallase Mare ja ta poeg (1935)
  • Raudsepa Mikumärdi (1936)
  • Kitzbergi Püve talus (1936 teatris Säde)
  • Raudsepa Lipud tormis (1937, mängis Vinnalit) ja Mees, kelle käes on trumbid (1937)
  • Shakespeare’i Suveöö unenägu (1937, mängis Theseust)
  • Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu (1938, mängis Karlat)
  • Metsanurga Vagade elu (1939)
  • Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil (1939, mängis Kaptenit)
  • Simonovi Vene inimesed (1944)
  • Hellmani Rebased (1946)
  • Gorki Vaenlased (1946, mängis Skorbatovit)
  • Raudsepa Tagatipu Tiisenoosen (1946)
  • Simonovi Vene küsimus (1947)
  • Tšehhovi Kolm õde (1947, mängis Veršininit, ja 1954)
  • Arbuzovi Tanja (1952)
  • Shakespeare’i Mõõt mõõdu vastu (1954)
  • Fredro Daamid ja husaarid (1956)

Osi

Eeva Marland – Erna Villmer, Leo Saalep – Ants Lauter. Vilde „Tabamata ime”. (Estonia, 1925)

Peer Gynt – Ants Lauter. Ibseni „Peer Gynt”. (Estonia, 1927)

Jalaka Jaan – Ants Lauter, Tiina – Albina Kausi. Kitzbergi „Püve talus”. (Estonia, 1934)

Aarne – Ants Lauter, Ilona – Mare Leet. Wuolijoki „Niskamäe naised”. (Estonia, 1936)

  • Fortinbras (Shakespeare’i Hamlet, 1913)
  • Sander ja Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1914 ja 1918)
  • Neznamov (Ostrovski Süüta süüdlased, 1915 ja 1918, viimases ka lavastaja)
  • Demetrius (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1919)
  • Allan (Strindbergi Surmatants, I ja II, 1919)
  • Jalaka Jaan (Kitzbergi Püve talus, 1921, 1925, 1930 ja 1934, viimased kolm ka lavastaja)
  • Figaro (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1921, ka lavastaja, ja 1938)
  • Nehljudov (Tolstoi ja Bataille’ Ülestõusmine, 1922)
  • Hamlet (Shakespeare’i Hamlet, 1923, Endlas 1926, viimases ka lavastaja)
  • Othello (Shakespeare’i Othello, 1924, ka lavastaja, ja 1949)
  • Leo Saalep ja Heinmann (Vilde Tabamata ime, 1925 ja 1956)
  • Simo (Leino Simo Hurt, 1925)
  • Simson (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1926)
  • Seenetreial (Raudsepa Ameerika Kristus, 1926, Endlas 1927, viimases ka lavastaja)
  • Kindral (Metsanurga Kindrali poeg, 1926 Tallinna Töölisteatris)
  • Cyrano (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1927)
  • Peer (Ibseni Peer Gynt, 1927, Narva Teatris 1929)
  • Fiesco (Schilleri Fiesco, 1928)
  • Topaze (Pagnoli Eluaabits, 1929, 1940 ja 1944)
  • Felix (Hasencleveri Abielud sõlmitakse taevas, 1930)
  • Julius (Kitzbergi Neetud talu, 1930)
  • Lauluisa (Adsoni Lauluisa ja Kirjaneitsi, 1931)
  • Maurice (Verneuil’ Saatan (Härra Lamberthier), 1931)
  • Lembitu (Karma Lembitu, 1933)
  • Malvolio (Shakespeare’i Mida soovite, 1935)
  • Benedict (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1936)
  • Aarne (Wuolijoki Niskamäe naised, 1936, ja Niskamäe leib, 1939, viimases ka lavastaja)
  • Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1937)
  • Figaro (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1938)
  • doktor Lepik ja doktor Villak (Jakobsoni Viirastused, 1939 ja 1954)
  • Hans Ilves (Vilde Side, 1940)
  • Härra Topaze (Pagnoli Eluaabits, 1940)
  • Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 1945, Draamateatris 1949)
  • Paralepp (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1950)
  • Ricaredo (Lope de Vega Tantsuõpetaja, 1951)
  • Karenin (Tolstoi Anna Karenina, 1952)
  • Küüslauk (Kitzbergi Laurits, 1955)
  • Dmuhhanovski (Gogoli Revident, 1955)
  • Jaak Jooram (Raudsepa Mikumärdi, 1957)
  • Shylock (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1958)
  • Sorin (Tšehhovi Kajakas, 1959)
  • Karpa (Pandi Avarii, 1963 Draamateatris)
  • sir Fogg (Verne’i ja Kohouti 80 päevaga ümber maailma, 1966 Noorsooteatris)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 30
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke II (LP, 1974)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 44, 54 (CD, 2005)

Kirjandus

  • K. Kask. Ants Lauter. Tallinn, 1965
  • Ants Lauter – Eesti teatri suurmees. Velise, 2006
  • Ankeet teatriküsimusist; Läti teatriarvustuse hinnanguid „Vedelvorsti" Riia etenduse kohta 8. mail 1935. – Teater 1935, 5
  • A. Üksip. Ants Lauter. – Teater 1935, 7
  • Ants Lauteril on lavajuubel (intervjuu). – Uus Eesti, 24. oktoober 1935
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu; Tallinn, 1938
  • A. Adson. Ants Lauter 25 a. laval. – Varamu 1938, 10
  • W. Mettus. Eluline Topaze. – Kommunist, 20. november 1940
  • K. Kask. Hamleti kujusid meie teatrilaval. – Eesti Sõna, 26. aprill 1944
  • N. Andresen. Ants Lauteri näidendid. – Rahva Hääl, 14. juuni 1944
  • P. Pinna. Ants Lauter 50-aastane; J. Semper. Kokkupuuteist Ants Lauteriga; I. Tammur. Nõukogude Eesti noorte näitlejate imeteldud pedagoog; J. Schmuul. Ants Lauter oma elust. – Rahva Hääl, 5. juuli 1944
  • W. Mettus. Narrid, näitlejad ja nõiad. Vadstena, 1950
  • Täna kohtume NSV Liidu rahvakunstniku Ants Lauteriga (intervjuu). – Noorte Hääl, 18. juuli 1962
  • K. Kask. Pool sajandit esimesest Fortinbrasest. – Sirp ja Vasar, 20. detsember 1963
  • K. Kask. Shakespeare eesti teatris. Tallinn, 1964
  • V. Panso. Töö ja talent näitleja loomingus. Tallinn, 1965
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 2. november 1973
  • P. Rummo. Ants Lauter murranguaastail. – Teatrimärkmik 1973/74; Teater. Muusika. Kino 1984, 7
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; 2. trükk Tallinn, 2007
  • A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • G. Ernesaks. Nii ajaratas ringi käib. Tallinn, 1977
  • L. Kirepe. Ants Lauter 90. – Teater. Muusika. Kino 1984, 7
  • K. Toom, H. Mandri, J. Järvet. Ants Lauterile mõeldes. – Sirp ja Vasar, 6. juuli 1984
  • K. Kask. Aeg ja teatriaeg. – Sirp ja Vasar, 22. märts 1985
  • E. Villmeri päevikust. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • E. Baskin. Raudeesriide taga. Tallinn, 1993
  • Vastab Heli Viisimaa (vestelnud G. Kaskla); L. Tormis. Kultuuripõllu harija. – Teater. Muusika. Kino 1994, 7
  • A. Kivirähk. Enne kui õpiti ujuma; J. Järvet. Noore Järveti näitejuhid (vahendanud R. Neimar); Õ. Elango. Teatripoliitikast Eesti NSV Kunstide Valitsuse päevil (1944–1953). – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
  • L. Vellerand (koostaja). Linda Rummo elust ja lavaelust. Tallinn, 1996
  • K. Kaasik-Aaslav. Ütlen „Estonia“ ja mõtlen „Vanemuine“. – Teater. Muusika. Kino 2004, 2–3
  • K. Aaslav-Tepandi. Eesti näitlejanna Erna Villmer. Tallinn, 2007
  • Voldemar Panso päevaraamat. I–II. Tallinn, 2007, 2008
  • Ain Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T140

Välislinke

Desdemona – Erna Villmer, Othello – Ants Lauter. Shakespeare’i „Othello”. (Estonia, 1924)

Tüdruk rohelises – Netty Pinna, Peer Gynt – Ants Lauter. Ibseni „Peer Gynt”. (Estonia, 1927)

Anne – Meta Luts, Julius – Ants Lauter. Kitzbergi „Neetud talu”. (Estonia, 1930)

Benedict – Ants Lauter, Beatrice – Marje Parikas. Shakespeare’i „Palju kära ei millestki”. (Estonia, 1936)

Fanchette – Vally Kuurman, Figaro – Ants Lauter. Beaumarchais’ „Figaro pulm”. (Estonia, 1938)

Suzy – Agnes Lepp-Kaasik, Härra Topaze – Ants Lauter. Pagnoli „Eluaabits”. (Estonia, 1940)

Zemljanika – Endel Simmermann, Hlestakov – Gunnar Kilgas, Dmuhhanovski – Ants Lauter. Gogoli „Revident”. (Vanemuine, 1955)

Tubal – Haim Trui, Shylock – Ants Lauter. Shakespeare’i „Veneetsia kaupmees”. (Vanemuine, 1958)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017