Janson, Vello

Vello Janson (14. I 1948 Pärnu), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa polügrafist, ema kultuuritöötaja. Olnud 1976–84 abielus Ene Järvisega.

Lõpetas 1965 Pärnu õhtukeskkooli ja 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1972–80 Noorsooteatri ja 1980–2004 Vanalinnastuudio näitleja, hiljem vabakutseline. Teater :D asutajaliige ja lavastaja (2009). Mänginud filmis („Indrek”, 1976; „Armastuse lahinguväljad”, 1992, mõlemad Tallinnfilm; „Lurjus”, 1999, Onfilm), telelavastustes („Plekkmehed”, 1984) ja -seriaalides. Tõlkinud näidendeid (ka enda lavastuste tarvis).

Osi

• Johannes IV (Broszkiewiczi Kuuenda raamatu lõpp, 1973)
• Richard Tiškov (Žuhhovitski Orpheus, 1973, ka laulud koos Tõnu Tepandiga)
• Joseph Harper (Oidi, Twaini ja Allaberdi Tom Sawyeri seiklused, 1974)
• Jim (Nashi Vihmameister, 1975)
• Schmitz (Frischi Biedermann ja tulesüütajad, 1976)
• Giordano Bruno (Undi, Komissarovi ja Ehala Johnny, 1980 Noorsooteatris)
• Maréchal (Chenot’ Kes aevastas?, 1981)
• Herbert Georg Beutler (Dürrenmatti Füüsikud, 1981)
• Šilo (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982)
• Lachie (Patricku Grupipilt, 1983)
• Tudor Wolfgang Baraban (Katzi Kolme peaga Buddha, 1984)
• Machetu (Anouilh’ Tuuleiil, 1984)
• Robert Giraux (Magnier’ Unerohi, 1985)
• Ljapkin-Tjapkin (Gogoli Revident, 1987)
• Almády (Molnári Mäng lossis, 1988)
• Maréchal (Marceau’ Presidendi sõber, 1990)
• Villem (Raudsepa Ameerika Kristus, 1991)
• Mousquet (Romains’i Knock ehk Meditsiini triumf, 1991)
• Küürakas (Mrożeki Küürakas, 1992)
• Klaver (Anouilh’ Orkester, 1992)
• härra Roldán (Casona Kolmas sõna, 1993)
• Krahv (Schnitzleri Ringmäng, 1993)
• Rudy (Fosteri Valed, 1996, ka tõlge)
• Dracula (Betsuyaku Krahv Dracula sügis, 1996 Draamateatris)
• Bill (Cooney Raharalli, 1997)
• Djadjev ja Metsnik(ov) (Ilfi ja Petrovi, Aimla ja Baskini 12 tooli, 1998)
• Charles Paumelle (Vitraci Victor ehk Laste võim, 1998)
• Max (Stoppardi Midagi tõelist, 1999)
• Peeter Pint (Koidula järgi Säärane mulk ehk Sada tangu, 1999, diplomilavastus)
• Angelo (Shakespeare’i Eksituste komöödia, 2000)
• Richard Willey (Cooney Rikutud reglement, 2001, ka tõlge)
• Mort Hollender (Simoni Hotell California, 2002)
• Taevere (Raudsepa Roosad prillid, 2003)
• Hatch (Bruno Pepsie, 2006 Vana Baskini Teatris)
• Siimeon ja Damaskuse vürst (Tammsaare Juudit, 2006 Estonias)
• Michel Garron (Chenot’ Kes aevastas?, 2007 Vana Baskini Teatris)
• Albert (Churchilli ja Yeldhami Minu sõbratar maksuamet, 2008 Vana Baskini Teatris)

Lavastusi

• Kesselringi Hapu vein ja sinihape (1988, mängis Harperit)
• Fosteri Tipsutajad (2004, mängis Ivan Toddi)
• Ayckbourni Mul tuli idee (2005 Vana Baskini Teatris, ka osatäitja)
• Karshneri Plastikvõileib (2007 Vana Baskini Teatris, mängis Haleyt)
• Patricku Opal otsib meest (2008 Vana Baskini Teatris, mängis Otis Lemonit)
• Fosteri Armastuse edetabel (2010, ka osatäitja)
• Chappelli Mina hakkan peaministriks (2012 Vana Baskini Teatris)
• Fosteri Neljakesi paaris (2013)
• Levi Kaitseingel minu õlal (2014 Vana Baskini Teatris)
• Patricku Petised (2015 Vana Baskini Teatris)

Kirjandus

• E. Treier. Globaalse haardega komöödia. – Sirp ja Vasar, 15. jaanuar 1982
• E. Värk. Inimsuhted erakluse ja sõpruse taustal. – Õhtuleht, 4. juuli 1983
• P. Pii. Mänglev tuul „Vanalinna Stuudios“. – Sirp ja Vasar, 22. veebruar 1985
• U. Laht. Vanalinna Stuudio. Kas „Mäng lossis“ või hoopis mujal!?! – Rahva Hääl, 25. juuni 1989
• P.-R. Purje. Usalduse kriis. – Päevaleht, 24. aprill 1992
• A. Keil. Vello Janson – rahva näitleja. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 12. jaanuar 2008

Välislinke

• Vello Janson Eesti filmi andmebaasis
• Plaadipõgenik. Vello Janson. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2005)

Zina – Marje Loorits, Richard – Vello Janson. Žuhhovitski „Orpheus”. (Noorsooteater, 1973)

Noah – Sander Raus, Jim – Vello Janson, H.C. Curry – Heino Mandri. Nashi „Vihmameister”. (Noorsooteater, 1975)

Jänki – Egon Nuter, Lachie – Vello Janson. Patricku „Grupipilt”. (Vanalinnastuudio, 1983)

Ornifle – Aarne Üksküla, Machetu – Vello Janson. Anouilh’ „Tuuleiil”. (Vanalinnastuudio, 1984)

Robert Giraux – Vello Janson, Claude Masure – Roman Baskin. Magnier’ „Unerohi”. (Vanalinnastuudio, 1985)