Jäälind saagiga

jäälind (Alcedo atthis; ingl common kingfisher, vn oбыкновенный зимородок), umbes varblasesuurune siniraaline jäälindlaste sugukonnast. Levinud Euraasias ja Põhja-Aafrikas. On oma sugukonnas ainuke, kelle haudelevila ulatub ka Euroopasse (kuni 60º põhjalaiuseni).

Pikkus 16–17 cm, tiibade siruulatus 24–26 cm; isaslind on veidi suurem. Sulestik on suurte puhaste värvipartiidega ja särav. Elutseb kiirevooluliste jõgede-ojade ääres, kus uuristab pesakoopa järsu kalda sisse. Umbes meetri pikkune käik lõpeb pesakambriga. Kurnas 6–7 muna. Võib aastas pesitseda 2–3 korda. Pesakäiku kraabivad ja mune hauvad mõlemad vanemad, poegi toidab emalind aga üksi. Pojad on pesahoidjad. Jäälind sööb peamiselt väikesi kalu, aga ka putukaid ja nende vastseid. Varitseb saaki kõrgemal kohal, soovitatavalt üle vee ulatuval oksal, kust sukeldub all ujuvat saaki püüdma.

Eestis on jäälind väikesearvuline lokaalne haudelind. Tuntuimaid ja tüüpilisimaid jäälinnu elupaiku on Taevaskoda Ahja jõel. Mõnikord on pesakoobas kraabitud ka turbakaldasse. Eestisse saabub märtsis või aprilli alguses, lahkub veekogu külmudes, mõni jääb jäävabadele siseveekogudele talvitama.

Looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu ohulähedaste kategooria liik.

Loodud 2011