Tagasi ETBL-i avalehele

jäälindlased

Jäälind

jäälindlased (Alcedinidae), siniraaliste seltsi kuuluvate, peamiselt troopika ja lähistroopika lindude sugukond; 98 liiki. Jäälindlased on väikest kuni keskmist kasvu, ereda sulestiku ning suure pea ja nokaga linnud, paljud neist on tömbisabalised. Nn pärisjäälinnud elutsevad veekogu ääres, uuristavad küüniste ja noka abil kaldajärsakusse kuni 1 m pikkuse pesakäigu, mis lõpeb koopaga. Pesa kasutavad nad aastaid ja sellesse koguneb mitmesuguseid toidujäätmeid, peamiselt kalaluid ja -soomuseid. Kalad ongi pärisjäälindude põhitoit, saaki varitsevad nad vee kohale ulatuval oksal istudes ja sööstavad selle järele vette.

Umbes varblasesuurune jäälind (Alcedo atthls) on sugukonnas ainuke, kelle levila ulatub ka Euroopasse. Nn metsajäälinnud elavad troopilistes metsades (suur osa Uus-Guineal) ja on veekoguga vähem seotud. Nad on jäälinnust kogukamad ega ole nii kirevad kui pärisjäälinnud. Söövad loomset toitu, sealhulgas konni ja madusid. Pesa ehitavad kaldajärsakusse või mujale, paradiisi-safiirlind (Tanysiptera galatea) koguni termiitide pesaehitistesse.

Eestis on jäälind väikesearvuline haudelind, jääb mõnikord jäävabadele siseveekogudele talvituma. Looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 4, 1989; VE, 2006; muudetud 2011