Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks.

Eesti valitsuse 1992 kavandatud põllumajandusreformi aeglase edenemise ja loomakasvatussaaduste tootmist mittesoodustava põllumajanduspoliitika tõttu vähenesid põllumajandusloomade arv ja loomakasvatussaaduste kogutoodang aastaks 2000 mitu korda. Aastaks 2010 on veiste, sh piimalehmade arv võrreldes eelneva viie aastaga vähenenud. 2010. aastal veiste koguarv pisut kasvas – selle üheks põhjuseks on viimastel aastatel suurenenud elusveiste eksport. Lehmade arvu vähenemine on jätkuvalt tingitud sellest, et väiketootjad on loobunud piimatootmisest. Sigade arv on tingituna idaturu nõudlusest elusloomade järele vähesel määral kasvanud. Lammaste ning kitsede arv on pidevalt kasvanud ja 2010. aastal oli nende arv võrreldes 2006. aastaga 29% suurem. Lammaste ning kitsede arvu suurenemise üheks põhjuseks on toetuste maksmine uttede kasvatamise eest ja mahetoetuse maksmine mahelammaste (58% lammaste koguarvust) ja kitsede (27% kitsede koguarvust) kasvatamise eest rohumaa hektari (loomkoormust arvestades) kohta. Lindude arv vähenes 2006.–07. aastal asetleidnud haiguspuhangute tõttu, kuid 2009. ja 2010. aastal on lindude arv taas suurenenud. Eestis kasvatati 2010. aastal 25 174 maheveist, 42 464 mahelammast, 798 mahekitse, 1872 mahehobust, 1104 mahesiga, 10 864 mahekodulindu, 927 maheküülikut ja 494 mahemesilaspere.

Loe täiendavalt artiklit Eesti põllumajanduse arengulugu.

Välislink

• Loomakasvatus Eestis Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu kodulehel

EE 11, 2002; muudetud 2011