Aidla, Marika

Marika Aidla (5. XI 1968 Tallinn), tantsija, tantsuõpetaja, koreograaf. Eesti Teatriliidu (1994) ja Eesti Balletiliidu liige (1998).

Lõpetas 1987 Tallinna Koreograafiakooli (Aimi Herküli klass).

Töötanud 1987–2023 Vanemuises (1987–2010 balletiartist, aastast 2010 koreograaf-repetiitor ja aastast 2012 ka füsioterapeut).

Osalenud ka ooperi-, opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes, loonud lavastustele tantsu- ja liikumisseadeid ning koreograafiat.

Olnud aastast 2003 Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli klassikalise tantsu õpetaja. Õpetanud tantsu 2005–07 Tartu võimlemisklubis Janika, 2011–13 Elva spordiklubis Airi ja 2011–13 Tartu uisuklubis Tritsutajad.

Tunnustusi

• Eesti teatri aasta lavastuse auhind 2009 (lavastuse „Ruja” trupile)

Osi

• Constanze (Vilimaa Don Juan, Mozarti muusika, 1990)
• Kütt (Tommingase ja Volkonski Väike prints, 1991)
• Naine (Tommingase Carmina burana, Orffi muusika, 1991)
• solist (Tommingase African Sanctus, Fanshawe’i muusika, 1992)
• sinjoora Capuletti (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1993)
• Pootifari naine (Agu Legend Joosepist, Mägi muusika, 1993)
• Lumekuninganna ja Rooside kuninganna (Tšaikovski Pähklipureja, 1994)
• Maffi (Harchenko Konserv: Kassid õlis, Kõlari muusika, 1996)
• Daam kõrgklassist (Tommingase Pildi sisse minek: Imeline Mandariin, Bartóki muusika, 1997)
• Linda (Harchenko Exitus, Händeli, Coheni, Dylani jt muusika, 1998)
• Tema (Tika Maa laul, Mahleri muusika, 1999)
• Berthalde (Harchenko Undiin, Sumera muusika, 2000)
• Ena, Falineja Gobo ema (Austeri Bamby, 2001)
• Esimene prostituut (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusika, 2002)
• Mercedes (Jansonsi Quiteria pulm, Minkuse muusika, 2002)
• tädi Pruun (Tšaikovski Pähklipureja, 2004)
• Åse (Tommingase Peer Gynt, Griegi muusika, 2006)
• Bertha (Adami Giselle, 2007)
• Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, Straussi muusika, 2007)
• Hambahari ja Hambaarst (Sisaski Sööbik ja Pisik, 2015, ka koreograafia)
• Vaim (Donizetti Lucia di Lammermoor, 2016, ka liikumisjuht)

Lavastusi

• Armastusega, Bess, Glassi muusika (2013)
• Klaver, Nymani, Marianelli, Aubry, Craini ja Hensoni muusika (2016)
• Neid oli kolm õde (2020, ka muusikaline kujundus)

Tantsu- ja liikumisseadeid

• Anouilh’ Lõoke taeva all (1997)
• Zola ja Pedajase Daamide õnn (1997)
• Shakespeare’i ja Undi Hamleti tragöödia (1997)
• Gombrowiczi Laulatus (2000)
• Bulgakovi Meister ja Margarita (2000)
• Kauksi ja Kivisildniku Pühak (2001)
• Ojasoo ja Semperi Ruja (2008)
• Bergmani, Aaloe ja Mäeotsa Fanny ja Alexander (2014)
• Eco ja Jonase Roosi nimi (2017)
• Kreutzwaldi ja Laumetsa Kalevipoeg (2018)
• Puškini ja Kiluski Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt (2018 Emajõe Suveteatris)
• Molière’i Naiste kool (2019)
• Wagneri Tristan ja Isolde (2022)
• Shakespeare’i Tõrksa taltsutus (2022)
• Tšehhovi Kirsiaed (2023)
• Sophoklese Antigone (2024)

Koreograafiat

• Offenbachi Orpheus põrgus (2010)
• Aintsi Rehepapp (2013)
• Dvinjaninovi Zarah Leander (2016 Karlova Teatris)
• Aintsi Guugelmuugelpunktkomm (2017)
• Puccini Madama Butterfly (2019)
• Molière’i Õpetatud naised (2024)

Kirjandus

• T. Levald. Värviküllane mosaiik Peer Gynti legendist: [Peer Gynt]. – Sirp, 17. november 2006
• M. Mänd. Isa on lihtalt isa: [Meie isa, kes sa oled …]. – Sirp, 13. juuni 2008
• A. Põldmäe. Armastust ja kirge põhjustab klaver. – Tartu Postimees, 3. veebruar 2016
• E. Lagle. Sõna- ja liikumiskunsti heitlus lavastuse supipotis: [Klaver]. – Teater. Muusika. Kino 2016, 5
• H. Einasto, A. Rander. Õdedest ja nende balletielust: [Neid oli kolm õde]. – Teater. Muusika. Kino 2020, 6

Välislinke

• Marika Aidla Eesti Balletiliidu kodulehel
• Marika Aidla Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis