Viisimaa, Aarne

Aarne Viisimaa (aastani 1935 Arnold-Peeter Vismann, ka Wisman; 25. XI 1898 Sangaste vald – 2. X 1989 Stockholm, maetud Tallinnas), laulja (tenor), lavastaja ja näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1940). Vello Viisimaa isa, Heli Viisimaa onu. Isa külasepp ja -viiuldaja.

Lõpetas 1917 Tartu kommertsgümnaasiumi ja 1927 Tartu Konservatooriumi (Georg Stahlbergi klass), õppis 1920–24 Tartu Ülikoolis majandust. Täiendas end laulu alal Armanda degli Abbati juures, 1923 Saksamaal ning 1926 Viinis ja Budapestis. Osales nooruses Sangaste laulu- ja mänguseltsis, mängis Vanemuise suveorkestris viiulit. Laulis 1917–20 Vanemuise kooris, oli 1920–27 Vanemuise ning 1927–44 Estonia solist ja lavastaja. Emigreerus Eestist 1944, elas seejärel Soomes ja aastast 1945 Rootsis. Töötas kontoriametnikuna ja noodikirjutajana, õppis teoloogiat, esines kontserdi- ja kirikulauljana. Osales  aastani 1958 Rootsi eesti teatrites näitleja ja lavastajana.

 

Lavastusi

  • Donizetti Favoriit (1925, laulis Fernandot)
  • Lortzingi Tsaar ja puusepp (1926, laulis de Chateauneufi, ja 1939, laulis Peeter Ivanovi)
  • Puccini Madame Butterfly (1927 Vanemuises ja Estonias, laulis mõlemas Pinkertoni, ja 1935, Eesti Pagulasteatris Rootsis 1949, viimases laulis Gorot)
  • Verdi Maskiball (1928)
  • Künneke Onupoeg Bataaviast (1950 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Turja Mina ise (1952 Eesti Teatris Rootsis)
  • Kitzbergi Püve talus (1953 Stockholmi Eesti Meeskooriga)
  • Raudsepa Roosad prillid (1954 Stockholmi Eesti Teatris)
  • Rislakki Palangud pakases (1957 Stockholmi Eesti Teatris)

Osi

Orpheus – Aarne Viisimaa. Offenbachi „Orpheus allilmas“. (Vanemuine, 1925)

Linkerton – Aarne Viisimaa. Puccini „Madame Butterfly“. (Estonia 1928)

Eisenstein – Aarne Viisimaa, Rosalinde – Gerda Murre. Straussi „Nahkhiir“. (Estonia, 1940)

  • Varas (Nestroy Kui ta tahtis tükki teha, 1918)
  • Simeon ja Joosep (Méhuli Joosep Egiptuses, 1919 ja 1926, viimases ka lavastaja)
  • Katana (Jonesi Geiša, 1920)
  • don Basilio (Mozarti Figaro pulm, 1920)
  • Ööpik (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1922 ja 1926)
  • Camille de Rosillon (Lehári Lõbus lesk, 1922, 1936 ja 1941)
  • Louis XV (Falli Madame Pompadour, 1923)
  • Aladin (Raederi Aladini imelamp, 1924)
  • Orpheus (Offenbachi Orpheus allilmas, 1925 ja 1933)
  • Manrico (Verdi Trubaduur, 1926, ka lavastaja, ja 1927 Estonias)
  • Wilhelm Meister (Thomas´ Mignon, 1927 Estonias)
  • Schubert (Schuberti ja Berté Kolme neitsi maja, 1928)
  • Romeo (Gounod’ Romeo ja Julia, 1928 ja 1938)
  • Alfredo (Verdi Traviata, 1928 ja 1933, viimases ka lavastaja)
  • Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1928)
  • Hertsog (Verdi Rigoletto, 1929 ja 1935)
  • Vürst (Dargomõžski Näkineid, 1929)
  • Šuiski (Mussorgski Boriss Godunov, 1930)
  • Almaviva (Rossini Sevilla habemeajaja, 1930 ja 1943)
  • Faust (Gounod’ Faust, 1931)
  • Tamino (Mozarti Võluflööt, 1936)
  • Jontek (Moniuszko Halka, 1937)
  • Vašek (Smetana Müüdud mõrsja, 1937)
  • Ernesto (Donizetti Don Pasquale, 1938)
  • Eisenstein (Straussi Nahkhiir, 1940, Stockholmis 1958, viimases ka lavastaja)
  • Adam (Zelleri Linnukaupleja, 1943)
  • René (Lehári Krahv Luxemburg, 1943, Soome Rahvusteatris 1944, Eesti Teatris Rootsis 1951)
  • Jutustaja (Koidulauliku jälgedes, 1985 Stockholmi Eesti Teatris)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 32, 33, 36, 37
  • Eesti väljapaistvaid lauljaid I (LP, 1968)
  • Ununenud meloodiaid. Laule ja lugusid möödunust I–III (LP, 1972, 1974, 1978)
  • Võluvaid viise Viisimaalt (LP, 1974)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 4, 13, 14, 32, 36–39 (CD, 2005)
  • Rahvusooper Estonia 100, 1, 7 (CD, 2006)

Kirjandus

  • M. Põldmäe. Aarne Viisimaa. Don Basiliost krahv Luxemburgini. Tallinn, 2000
  • „Madame Butterfly”. – Postimees, 23. aprill 1927
  • „Ah see Paul!”. – Postimees, 10. mai 1927
  • Th. Lemba. „Mignon”. – Päevaleht, 16. september 1927
  • A. Lemba. „Romeo ja Julia”. – Waba Maa, 26. jaanuar 1928
  • Arnold Vismann 15 a. näitelaval. – Muusikaleht 1933, 2
  • A. Lemba. „Eugen Onegin”. – Waba Maa, 7. november 1934
  • ArA. [A. Adson], Th. Lemba. Eugen Onegin. – Päevaleht, 7. november 1934
  • A. Viisimaa kodu külastamas. Intervjueerinud R. K. – Muusikaleht 1938, 3
  • Aarne Viisimaa oli noormehena raske valiku eel. – Päevaleht, 13. märts 1938
  • W. Mettus. „Nahkhiir” meeldis. – Kommunist, 5. oktoober 1940
  • W. Mettus. „Linnukaupleja”. – Eesti Sõna, 25. mai 1943
  • R. K.-l. [R. Kangro-Pool]. Aarne Viisimaa 25-a. lavategevuse juubel. – Postimees, 23. november 1943
  • Ed. R. [E. Reining]. Õnnestunud ooperiõhtu. –  Eesti Teataja, 14. mai 1949
  • V. U. [V. Uibopuu]. „Krahv Luxemburg” Eesti Pagulasteatri ettekandes 5. 5. 1951 Stockholmis. – Välis-Eesti, 13. mai 1951
  • H. K. Aarne Viisimaa kahekordseks juubeliks. – Teataja (Stockholm), 16. november 1958
  • E. Reining. Aarne Viisimaast inimesena ja lavakunstnikuna. – Tulimuld 1967, 1
  • E. Uuli. Hallo, Aarne Viisimaa! – Kodumaa, 20. november 1968
  • A. Mikk. Aarne Viisimaa. – Sirp ja Vasar, 22. november 1968
  • H. Pedusaar. Aarne Viisimaa. – Estonia lauluteatri rajajaid. Koostajad V. Paalma, M. Vaitmaa, U. Heinapuu. Tallinn, 1981
  • K. Veem. Aarne Viisimaa. – Eesti Kirik (Toronto) 1984, 1
  • V. P. Aarne Viisimaa juubel – rahvuslik kultuurisündmus. – Välis-Eesti, detsember 1988
  • K. Saarsen. 90-aastane Aarne Viisimaa solist oma juubeliaktusel. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 1. veebruar 1989
  • [Nekroloog]. – Reede, 6. oktoober 1989
  • K. Saarsen. Mälestades Aarne Viisimaad. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 25. oktoober 1989
  • Eesti teatriinimesed paoteel. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1989, 11
  • H. Kaasik, T. Kuusik, L. Normet. Ühe rändaja kojujõudmine. –  Reede, 24. november 1989
  • H. Kiisk. Aarne Viisimaa mälestuseks. – Ugalensis 1990, 11
  • M. Varep. Ooperilauljat Aarne Viisimaad mälestades. – Triinu (Toronto), 1990, 149
  • H. Tõnson. Nostalgilisi käärilõikeid. – Teater. Muusika. Kino 1993, 4
  • H. Kiisk. Aarne Viisimaa 75. – Eesti muusikast ja muusikutest. Tallinn, 1997
  • E. Uritamm. Olen näinud-kuulnud kõiki tema ooperiosi Estonias. – Muusikaleht 1998, 11
  • A. Mikk. Saja aastane Aarne Viisimaa. – Muusikaleht 1998, 11
  • A. Mikk. Katkenud laulukaar. Tallinn, 2000
  • H. Pedusaar. Kive Estonia alusmüürist. Tallinn, 2006
  • T. Õun. Eimillestki Wagnerini: Estonia ooperilavastustest aastail 1908–1930. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • A. Mikk. Mälestusplaat Aarne Viisimaale. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 30. märts 2011

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T142

Välislinke

Konstantin Savi, Mimosa-san – Ida Ers, Leitnant Katana – Aarne Viisimaa. Jonesi „Geiša“. (Vanemuine, 1920)

Romeo – Aarne Viisimaa, Julia – Olga Mikk-Krull. Gounod’ „Romeo ja Julia“. (Estonia, 1928)

Vürst – Aarne Viisimaa, Vürstinna – Valentine Kask. Dargomõžski „Näkineid“. (Estonia, 1929)

Gerald – Aarne Viisimaa, Lakmé – Ida Loo-Talvari. Delibes’i „Lakmé“. (Estonia, 1930)

Julia – Marta Rungi, Romeo – Aarne Viisimaa. Gounod’ „Romeo ja Julia“. (Estonia, 1938)

Adam – Aarne Viisimaa, Kristel – Mari Kamp. Zelleri „Linnukaupleja“. (Estonia, 1943)

ETBL, 2000 (E. Loit), EMBL (T. Õun); täiendatud 2017