Mustsaba-vigle

vigle (Limosa; ingl godwits, vn веретенник), Euraasia ja Põhja-Ameerika märgalade kurvitsaliste perekond kurvitslaste sugukonnast; 7 liiki. Rändlinnud. Vigled elutsevad mererannikul, soodes, luhtadel ja rohtla veekogude lähedal. Euraasia keskosas on levinud mustsaba-vigle (L. limosa), Holarktise tundras vöötsaba-vigle (L. lapponica) ja tumevigle (L. haemastica), Põhja-Ameerika sisemaal preeriavigle (L. fedoa).

Vigled on pikkade jalgade ja pika nokaga, umbes koovitajasuurused, kuid saledamad, nokk sirge või veidi ülespoole pöörduv, kael ja alapool punakaspruunid, saba must või tumedavöödiline. Hästi varjatud pesa paikneb rohustus, künka või kääbuspõõsa varjus. Kurnas 4 muna, haudevältus 21–23 päeva; kalduvus seltsinguliselt pesitseda. Poegi hooldavad mõlemad vanalinnud. Vigled on kahlajad, kes kõnnivad toitumise ajal vees ja songivad nokaga mudas, süües limuseid, vähikesi, putukaid ja usse. Kõikide viglede rändeteed kulgevad piki rannikut.

Eestis pesitseb ainult mustsaba-vigle (vähesel määral ranna- ja sooniitudel). Ta on eriti kõrgejalgne; pikkus on 36–44 cm, tiibade siruulatus 62–70 cm. Ta saabub meile aprillis ja lahkub augustis. Kõige rohkem on teda Lääne-Eestis. Ta on looduskaitse II kaitsekategooria ja  Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria liik. Vöötsaba-vigle on hajus läbirändaja (rohkem kohatakse teda mere ääres); looduskaitse II kaitsekategooria liik.

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2011