Vene-lraani sõjad, 19. sajandil peetud Venemaa ja Iraani sõjad, mida põhjustas nende huvide kokkupõrge Lõuna-Kaukaasias.

1801 ühendati Venemaaga Ida-Gruusia, 1803 Samegrelo Lääne-Gruusias ja 1804 jaanuaris Gändžä khaaniriik. 4. VI 1804 esitas Iraan ultimaatumi, et Vene väed Lõuna-Kaukaasiast välja viidaks. Kui Venemaa ultimaatumi tagasi lükkas, algas 1804.–13. aasta sõda. Venemaa, kes sõdis samal ajal ka Pransusmaaga (vt 1812. aasta isamaasõda) ja Türgiga (vt Vene-Türgi sõjad) alustas sõjategevust juunis 1804 Jerevani piirkonnas, kuid linna vallutada ei õnnestunud. 1804 sai Iraani vägi lüüa Khanakheravani (Jerevani lähedal), 1805 Dzegami (Gəncə lähedal), Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa koosseisu (Karabahhi, Sheki ja Shirvani khaaniriik 1805, Derbendi, Bakuu ja Kuba khaaniriik 1806). 1806 alanud Vene-Türgi sõja tõttu sõlmitud vaherahu katkes 1808. Iraan sai lüüa 1810 Megri (Meghri) ja 1812 Aslanduzi juures. Vene vägi oli 1806 hõivanud Bakuu, 1813 vallutas Länkärani. 24. X 1813 sõlmiti Gülistani rahu, mille põhjal Iraan tunnustas Ida-Gruusia, Põhja-Aserbaidžaani ja Dagestani ühendamist Venemaaga.

1826.–28. aasta sõda alustas Iraan seda kuulutamata 28. VII 1826. Iraani vägi vallutas Karabahhi ja Talõši khaaniriigid, hõivas Gändžä (Jelizavetpol) ja piiras Šušat, mitmes linnas (Bakuus, Šamahõs, Šäkis) puhkesid Venemaa-vastased ülestõusud. Pärast esialgset edu sai Iraani vägi septembris Šamkiri ja Gändžä lahingus lüüa. Vene vägi hõivas Gändžä, suvel 1827 Vagharšapati (Etšmiadizini) ja Nahhitševani, oktoobris Jerevani ja Tabrīzi, 1928 aasta alguses Urmia ja Ardabīli. 22. II 1828 sõlmiti Turkmantšai leping, mille põhjal Nahhitševani ja Jerevani khaaniriik ühendati Venemaaga. Sõdade tulemusel jagati Aserbaidžaani ala kaheks, põhjaosa läks Venemaa, lõunaosa Iraani koosseisu.

EE 10, 1998; muudetud 2015