Tagasi ETBL-i avalehele

Lənkəran

Lənkəran [läŋkära'n], ka Lankaran, vene Lenkoran, Aserbaidžaani linn ja sadam rannikul Kaspia rannikul Lənkərançayı jõe ääres, Lənkərani rajooni administratiivkeskus, Talõši ajaloolise piirkonna keskus; 40 km Iraani piirist põhja pool; 51 100 elanikku (2013; 49 970 2009. aasta rahvaloenduse andmeil).

Maantee ja raudteesõlm, rahvusvaheline lennuväli (2008); lähistroopiliste kultuuride kasvatamise piirkonna keskus (tee, tsitrusviljad, riis, tubakas, köögivilja); toiduainete- (tee, puu- ja aedviljade ning kala töötlemine), puidu- ja ehitusmaterjalitööstus.

Lənkəranis on riiklik ülikool (1991), riiklik draamateater (kannab Nəcəfbəy Vəzirovi nime, asutatud 1973, teatritrupi esimene etendus toimus 1850), kaks muuseumi (aja- ja koduloomuuseum, avatud 1978 ning kindral Həzi Aslanovi, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase majamuuseum); linnas on mitu parki ja rannapromenaad, spordirajatistest olümpiakeskus ja jalgpallistaadion, tegutseb jalgpalliklubi Xəzər Lənkəran (asutatud 2004, Aserbaidžaani meister 2007).

Lənkərani tänav

Lənkərani majakas saub tänu Kaspia alanemisele linna sees

Lənkərani lennujaam

Kultuuri- ja huviväärsusi

Huviväärsustest on linnas majakas (hoone 18. sajandist, majakas alate 1869), Mir Ahmed khaani maja (1913, praegu ajaloomuuseum), kindlustuste varemed (18. sajand, sh Nadir šahi rajatud Ümmargune linnus), kaks mošeed (19. sajand), linna lähistel on alates 12. sajandist rajatud religioosne kompleks Hanegi (mošee, Pir Hüseyni mausoleum, 1256).

Lənkəran on kliima- ja vesiravikuurort, Kaspia rannikul on puhkealad; linnas on mitu hotelli (sh spaahotell Luks Lənkəran).

Linna lähistel on Qızılağaci (asutatud 1929 lindude talvituskohtade kaitseks Qızılağaci lahes) ja Hirkani looduskaitseala (parrootia ehk raudpuu kasvuala).

Ajalugu

Aserbaidžaani vanimaid asustusalasid (neoliitikumi asulakoht, pronksiaegne kindlustatud asula), linn 18. sajandist. Oli 1743–1813 Talõši khaani residents ja tähtis kaubanduskeskus Iraan–Kesk-Aasia–Venemaa kaubateel; sai kannatada 1795 Iraani rünnakus ja Vene-Iraani sõdade ajal 19. sajandi alguses.

Välislingid

EE 5, 1990; muudetud 2015