Nahhitševani khaanipalee Naxçıvani linnas, tänapäeval vaibamuuseum

Nahhitševani khaaniriik, tekkis Safaviidide vasallriigist Kaukasuses, eksisteeris aastatel 1747–1828. Hõlmas tänapäeva Aserbaidžaani Nahhitševani Autonoomse Vabariigi ja osaliselt Armeenia ala. Administratiiv- ja kaubanduskeskus Naxçıvan.

Piirkond kuulus 16. sajandist Safaviidide riiki (Çuxur Sədi provints, ejalett või beilerbeilik, haaras ka hilisema Jerevani khaaniriigi ala), seda valitsesid turgi soost asevalitsejad. Oli 16. ja 17. sajandil Osmanite Türgi ja Safaviidide Iraani vahelise võitluse tallermaa. Läks šahh Abbas I ajal 17. sajandi alguses ja lõplikult Nadir-šahhi ajal 18. sajandi alguses Safaviididele. Muutus päritava võimuga khaaniriigiks pärast Nadir-šahhi surma.

Riigis valitses turgi Kəngərlide khaanidünastia, mille rajas Heydərqulu khaan [1747–1763/1764]. Rahvastikust moodustasid enamuse islamiusulised aserbaidžaanlased ja kurdid.

Vene-Iraani sõja tulemusel läks Nahhitševani khaaniriik 1828 Turkmantšai lepinguga Venemaale. Moodustas koos Jerevani khaaniriigi aladega Armeenia oblasti. Viimane khaan Ehsan Kəngərli (1789–1846) läks Venemaa poole üle ja määrati Nahhitševani asevalitsejaks. Mitu tema järglast olid hiljem hinnatud sõjaväelased Venemaal.

Khaaniriigi pealinn oli tähtis poliitiline, majandus ja kultuurikeskus. Arhitektuurimälestistest on säilinud Imamzadeh kompleks ja khaanipalee, Hacı Rüfai bəy mošee (kõik 18. sajand).

Vaata ka seotud artikleid

• Aserbaidžaani khaaniriigid
• Bakuu khaaniriik
• Jerevani khaaniriik
• Karabahhi khaaniriik

Välislink

• Ф. Алиев, М. Алиев. Нахчыванское ханство (1747-1828). Баку, Издательского дома “Şərq-Qərb”, 2011

Loodud 2015