Turkmantšai leping, Turkmantšai külas (Tabrīzi lähedal) 22. II 1828 Venemaa ja Iraani sõlmitud leping, lõpetas Vene-Iraani 1826.–28. aasta sõja. Venemaa sai Nahhitševani ja Jerevani khaaniriigi (Ida-Armeenia), samuti Talõši, Ordubadi ja Mugani piirkonna. Iraan kinnitas kõigi Gülistani rahuga loovutatud alade kuulumist Venemaale. Lisaks sai Venemaa ainuõiguse Kaspia merel sõjalaevastikku pidada ja eesõigusi Iraaniga kauplemisel. Iraan kohustus maksma 20 miljonit hõberubla kontributsiooni. Iraan kohustus mitte takistama eelnevate sajandite jooksul Iraani (peamiselt Tabrïzi ja Urmia piirkonda) asustatud armeenlaste ümberasumist Venemaa koosseisu läinud aladele. Enamus Iraanist lahkunud enam kui 40 000 armeenlasest asus elama Jerevani, Karabahhi ja Nahhitševani khaaniriigi territooriumile. Turkmantšai lepinguga kindlustas Venemaa oma juhtivat rolli Kaukasuses ja mõju Iraanis. Lepinguga jagati Aserbaidžaani ala piki Araksi jõge kaheks. Lõunapoolne osa läks Iraani koosseisu ja moodustab tänapäeva Aserbaidžaani piirkonna. Venemaa koosseisu läinud põhjapoolses osas tekkis hiljem Aserbaidžaani vabariik.

Turkamantšai lepingu ettevalmistamisel oli tegev Vene luuletaja ja diplomaat Aleksandr Gribojedov, kes hukkus 1829. aastal Teheranis Venemaa-vastaste rahutuste ajal.

EE 9, 1996; muudetud 2015