Dagestan

Dagestani ANSV (1968)

Dagestan, vabariik Venemaa Föderatsioonis Põhja-Kaukaasias Kaspia mere ääres; 50 300 km², 2,82 miljonit elanikku (2006), pealinn Mahhatškala.

Avaarid (28%), dargid (16%), kumõkid, lesgid, venelased.

Leidub naftat, maagaasi ja mineraalvett.

Ajalugu

Nüüdse Dagestani ala oli asustatud juba paleoliitikumis. Sealsed hõimud kuulusid 4. sajandist eKr Kaukaasia Albaania hõimuliitu ning hiljem 1. sajandil eKr tekkinud Albaania riiki (pealinn Derbent). 3. sajandil pKr allutas maa lõunaosa Sassaniidide riiki, Põhja-Dagestani tungisid 4. sajandi lõpus hunnid, seejärel avaarid, kes tõenäoliselt moodustasid kristliku Sariri riigi (6.–12. sajand). Dagestani ranniku- ja eelmägede ala kuulus 7. sajandi keskpaigast Kasaari kaganaati. 7. sajandi II poolel algas araablaste sissetung, mis tõi kaasa araablaste ja Kasaari kaganaadi vahelise võimuvõitluse. Araablaste vallutustega algas elanike järk-järguline islamistamine, algul linnades, hiljem ka maapiirkonnas. 13. sajandil tekkis Avaari khaaniriik (eksisteeris aastani 1864) 13. sajandil kannatas mongoli-tatari vägede vallutuste tagajärjel, alates 15. sajandist võitlesid Dagestani pärast Iraan ja Türgi. 16. sajandi II poolel, pärast seda, kui Volga alamjooksu piirkond ühendati Venemaaga, tekki­sid Dagestanil sidemed Vene riigiga; 1722–35 allus Venemaale Dagestani rannikuala. 18. sajandil tõrjus Avaari khaaniriik Iraani (Nadir-šahh) rünnakud, allutas endale Širvani ja Gruusia. 1803 alistus khaaniriik vabatahtlikult Venemaale, Vene ja Iraani vahelise Gülistani rahuga 1813 liideti kogu Dagestan vormiliselt Venemaaga. Ent tsarismi koloniaalpoliitika ja kohalike ametnike ning feodaalide omavoli põhjustasid peagi Dagestani mägilaste vabadusvõitluse, mille ideoloogiaks sai müridism; aastast 1834 juhtis võitlust Šamil. 1840. aastail tekkinud sõjalis-teokraatlik imamaat hõlmas suure osa Mägi-Dagestanist. 1850. aastate lõpus hõivasid imamaadi Vene väed ja mägilaste vastupanu suruti maha; 1860 moodustati Dagestani oblast. 1865–68 teostatud talurahvareform soodustas kapitalistlike suhete teket, 1890. aastail ehitati Dagestani Bakuu ja Venemaaga ühendav raudtee, rajati väikeettevõtteid. Pärast Oktoobrirevolutsiooni kuulus Dagestani ala Mägilaste Vabariiki (1917–20), 20. I 1921 moodustati Vene NFSV-sse kuuluv Dagestani ANSV. Maist 1991 Dagestani Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus.