Tondu, Toomas

Toomas Tondu (pseudonüüm, õieti Jüri Koik; 6. XII 1888 Viljandi – 22. VIII 1928 Viljandi), näitleja. Isa puusepp.

Sai alghariduse Viljandis Friedrich Kuhlbarsi elementaar- ja kreiskoolis, õppis aastani 1906 Viljandi linnakoolis, lõpetas 1908 raamatupidamiskursused. Laulis 1907 Vanemuise kooris ja töötas teatri kantseleis, oli 1908–11 samas näitleja, töötas 1911–12 Viljandi Krediitpangas ning tegutses näitleja ja näitejuhina Koidu seltsis, ühtlasi juhatas Haridusseltsi näiteringi. Oli 1912–27 Estonia näitleja ning näitlejate usaldusmehena Estonia seltsi ja aastast 1925 Näitekunsti Sihtkapitali juhatuse liige. Oli 1917 Eesti Näitlejate Liidu asutamise mõtte algatajaid, pani aluse Estonia teatri arhiivile.

Temast on Nikolai Baturini kuuldemäng „Kääbus koturnidel” (1991).

Osi

Anton Melzer – Toomas Tondu. Dregeli „Hästiõmmeldud sabakuub“. (Estonia, 1923)

Poeg – Toomas Tondu. Hasencleveri „Poeg“. (Estonia, 1921)

Chilon – Toomas Tondu. Sienkiewiczi „Quo vadis?“ (Estonia, 1920)

• Sõdur (Lemba Lembitu tütar, 1908)
• Paul Ilefeld (Wildenbruchi Lõoke, 1909)
• Männiku Märt (Koidula Säärane mulk, 1909)
• Sanstad (Ibseni Seltskonna toed, 1910)
• Kohtukirjutaja (Viebigi Made Puju, 1911)
• Teine hauakaevaja (Shakespeare’i Hamlet, 1913)
• Fisik (Andrejevi Meie elupäevad, 1913)
• de Giray (Dumas' Kameeliadaam, 1915)
• Jaanus (Kitzbergi Libahunt, 1915)
• Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1917)
• Luka (Gorki Põhjas, 1917)
• Trofimov (Tšehhovi Kirsiaed, 1919)
• Pelléas (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1919)
• Harry (Sheldoni Romaan, 1920)
• Potash (Glassi Potash ja Perlmutter, 1920)
• Chilon (Sienkiewiczi Quo vadis?, 1920)
• Poeg (Hasencleveri Poeg, 1921)
• Harpagon (Molièreʼi Ihnus, 1923)
• Bobtšinski (Gogoli Revident, 1923)
• Anton Melzer (Dregeli Hästiõmmeldud sabakuub, 1923)
• lord Byron ja Jimmy Cobett (Tolleri Masinahävitajad, 1924)
• Joseph Haydn (Jarno Helilooja tütar, 1924)
• Cassio (Shakespeare'i Othello, 1924)
• Ernst (Kitzbergi Püve talus, 1925)
• Adolphe (Strindbergi Patt–Uim, 1925)
• doktor Gall (Čapeki R.U.R., 1925)
• Kägu (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1925)
• Hyypä (Haarla Hanuumani tütar, 1925)
• Bassanio (Shakespeare'i Veneetsia kaupmees, 1926)
• Bellerose (Rostand'i Cyrano de Bergerac, 1927)

Kirjandus

• Ela hästi, Tont! Toomas Tondu kirjad ja mälestused. Koostaja S. Priks. Tallinn, 2013
• Teatribüroo. Toomas Tondu. Tema 10-ne aastase näitleja juubeli puhul. – Päewaleht, 19. aprill 1921
• B. Linde. Toomas Tondu. In memoriam. – Kaja, 25. august 1928
• Jüri Koik – teatrinimega Toomas Tondu. Eluloolisi märkmeid kadunult eneselt. – Päewaleht, 25. august 1928
• A. R. Toomas Tondu. Möningaid eluloolisi jooni ta surma puhul. – Postimees, 28. august 1928
• R. Kamsen. Mälestuskild Toomas Tondust. – Teater 1936, 9
• A. Sepp. 15 aastat Toomas Tondu surmast. – Eesti Sõna, 22. august 1943
• E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
• A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
• A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
• A. Eskola. Näitleja on ajastu lühikroonika. Tallinn, 1986
• A. Heinapuu. Tondu, surm ja detsember. – Teater. Muusika. Kino 1988, 12
• L. Kirepe. Toomas Tondu 100. – Sirp ja Vasar, 9. detsember 1988
• P. Pinna. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn, 1995
• H. Raudsepp. „Estonia” draamanäitleja kutselise teatri esimesil aastakümneil. – Teatrielu 1995

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T56
• Eesti Riigiarhiiv, fond 4024

Välislink

• Tähe valgus: Toomas Tondu. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)

Teine hauakaevaja – Toomas Tondu, Esimene hauakaevaja – Aleksander Trilljärv. Shakespeare’i „Hamlet“. (Estonia, 1913)

Vanaema – Anna Tamm, Tammaru perenaine – Betty Kuuskemaa, Jaanus – Toomas Tondu, Mari – Hilda Jungholz. Kitzbergi „Libahunt“. (Estonia, 1915)

Bobtšinski – Toomas Tondu, Dobtšinski – Aleksander Juhani. Gogoli „Revident”. (Estonia, 1923)

Frosine – Betty Kuuskemaa, Harpagon – Toomas Tondu. Molière’i „Ihnus“. (Estonia, 1923)

Henriette – Margarete Deinhardt, Adolphe – Toomas Tondu, Maurice – Ants Lauter. Strindbergi „Patt–Uim“. (Estonia, 1925)