Tagasi ETBL-i avalehele

Viljandi Kesklinna Kool

Viljandi Kesklinna Kool on asutatud 1844 Gustav Max Schmidti poeglaste erakoolina (aastast 1845 gümnaasiumikursusega). Asub Uueveski linnaosas. Aastast 1988 ilmub ajaleht Oma Sõna. Koolis tegutseb mitu ringi (sealhulgas kunsti-, liikumis-, näite-, foto-, puutöö-, keskonna- ja käsitööring) ning Kodutütarde ja Noorte Kokaste rühm. 2010/11. õa oli koolis 74 õpetajat ja 795 õpilast.

Direktoreid: Theodor Koik (1919–40), Anton Härma (1940–49), Alfred Pukk (1962–70), Asta Moora (1970–78), Aavo Soopa (aastast 1978).

Ajaloost

Kool on kandnud mitut nime:

  • 1875–92 Liivimaa Maagümnaasium (sks Livländisches Landesgymnasium zu Fellin, selle 1877 valminud hoones töötab kool tänapäevalgi). Gümnaasiumis õpiti süvendatult vanu keeli ja kirjandust. 1875–92 õppis koolis 498 õpilast. Aadliseisusest õpilasi oli 40%, talupojaseisusest eestlasi 7%. Saksakeelsete erakoolide tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestuspoliitika.
  • 1917–18 Viljandi Eesti Real-gümnasium.
  • 1918–20 Viljandi Eesti Haridusseltsi Reaalgümnaasium.
  • 1920–23 Viljandi Maakonna Poeglaste Realgümnaasium. Kooli pidas ülal Viljandi Maakonna Valitsus. Õppemaks oli aastas 2600 marka. Koolis tegutses õpilaste sümfooniaorkester, spordiring, Noorseppade rühm, õpilaste kooperatiiv.
  • 1923–40 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium (hõlmas 1934–37 kolm ja 1937–40 neli kooli).
  • 1940–41 Viljandi 2. Keskkool.
  • 1941–44 Viljandi 2. Gümnaasium. 1942. aastal oli koolitunni pikkus 35 minutit. Koolis ei jätkunud õpikuid, vihikuid ja kirjutusvahendeid. Õppetöö toimus lünklikult. 1944. aasta septembris süütasid sakslased enne linnast lahkumist  koolimaja. 1940. aastate lõpuks koolimaja järk-järgult taastati.
  • 1944–62 Viljandi 2. Keskkool. Õppetöö korraldamisel lähtuti Eesti NSV haridussuunistest. Õpilased võtsid aktiivselt osa kõikvõimalikest kooli-, rajooni- ja vabariigi tasemel võistlustest, konkurssidest ja olümpiaadidest. Tegutses mitu huviringi (sh kirjanduse-, muusika-, näite- ja spordiring). 1953. aastast on segakool.
  • 1963–76 Viljandi 4. 8-klassiline Kool. 1972 ilmus esimene kooli almanahh „Kui ma olin väiksekene”. 1973 alustas tegevust kooliteater.
  • 1976–95 Köleri-nimeline Viljandi 4. Keskkool. 1976. aastast Johann Köleri nimeline. 1979 avati süvaõppega kunstiklassid, 1989. aastast on koolis humanitaar-,  reaal- ja loodusharu.
  • 1995–2012 Viljandi Maagümnaasium.

Vilistlasi: Olaf Klaassen, Märt Kubo, Ants KõverjalgJaan Lepajõe, Endel Mallene,Udo Margna, Arne Mikk, Pent Nurmekund, Olev Oja, Indrek Sammul, Raoul Üksvärav.

Kirjandus

  • Viljandi Maagümnaasium 1877–1997: ajalugu, lõpetajad, mälestused. Koostanud T. Luik. Viljandi, 1998
  • Viljandi Maagümnaasium 1877–2002. Viljandi, 2003
  • Viljandi Maagümnaasium 1877–2008. Viljandi, 2009 

EE 12, 2003; muudetud 2013