Lemba, Artur
Artur Lemba (24. IX 1885 Tallinn – 21. XI 1963 Tallinn), helilooja, pianist, muusika‑ ja teatrikriitik ning pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige (1944). Theodor Lemba ja Ludmilla Hellat‑Lemba vend. Isa klaverihäälestaja Gustav Lemba.
Lõpetas 1908 Peterburi konservatooriumi Carl van Arcki klaveriklassi ja Nikolai Solovjovi kompositsiooniklassi. Oli 1908–20 samas klaveriõpetaja (aastast 1915 professor) ning 1920–63 (v.a 1921–22, kui töötas Helsingi Muusikakoolis) Tallinna Konservatooriumi õppejõud (1934–35 ja 1941–44 klaverikateedri juhataja). Õpilasi: Olav Roots, Villem Reimann, Elsa Avesson, Kirill Raudsepp, Veera Lensin. Oli esimesi Eesti kutselisi pianiste, esines ka välismaal. Oli 1922–38 ajalehe Vaba Maa, 1938–41 Rahvalehe ja 1941–44 Eesti Sõna kontserdi‑ ja muusikateatriarvustaja. Kirjutanud 4 ooperit: „Sabina” (1905, 2. redaktsioon „Lembitu tütar” 1908), „Kalmuneid” (1928), „Armastus ja surm” (1930) ja „Elga” (1934). Tema ooperist „Lembitu tütar” on tehtud video (1991, Eesti Televisioon).
Eesti NSV teeneline kunstnik (1945), Eesti NSV rahvakunstnik (1962).
Kirjandus
- V.Lensin. Artur Lemba. Pianist ja pedagoog. Tallinn, 1977
- A. Lemba. Autobiograafia: palutud lugupeetud juubilaarilt ta 45. sünnipäeva puhul 24. septembril s. a. – Muusikaleht 1930, 9/10
- J. Aavik. Artur Lemba 25. a. muusikalise tegevuse juubeliks. – Muusikaleht 1933, 10
- J. Aavik. Artur Lemba 50-aastaseks sünnipäevaks. – Muusikaleht 1935, 9
- Vestlus prof. Artur Lembaga. Intervjueerinud R. K. – Muusikaleht 1937, 4
- V. Lippus. Artur Lemba, meie muusikakultuuri uhkus ja probleem. – Teater. Muusika. Kino 1985, 9
- A. Hirvesoo. Esimese rahvusooperi tulek meie lavale. – Teater. Muusika. Kino 1986, 8
- H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid. Tallinn, 2002
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M160
 Artur Lemba Estonia kontserdisaali avamise aegu 1913 |  Artur Lemba 1922 |  Hugo Schüts, Artur Lemba, Raimond Bööcke. A. Lemba trio B-duur ettekanne, 1932 |
 Artur Lemba kodus |
