Hellat-Lemba, Ludmilla

Ludmilla Hellat-Lemba (ka Milly, õieti Adeline Charlotte; 9. VIII 1879 Tallinn – 16. III 1945 Würzburg), laulja (metsosopran) ja pedagoog. Isa klaverihäälestaja ja tantsupianist. Artur ja Theodor Lemba õde.

Õppis 1897–99 Peterburi konservatooriumis Carolina Ferni-Giraldoni ja eraviisil Selma Grening-Wilde juures, lõpetas konservatooriumi eksternina 1904. Täiendas end Milanos Nina Bonali ja Emilia Corsi juures. Töötas 1911–13 Peterburis, 1913–14 Riias ning 1928–40 ja 1941–44 Tallinna Konservatooriumis laulupedagoogina (aastast 1939 professor). Õpilasi: Olga Lund, Linda Saul, Jaan Johanson, Aino Einla, Koidula Ernits-Pappel.

Laulis 1906–07 ja 1922–23 mitmes Itaalia ooperiteatris ning 1919–20 ja 1927–28 Estonia ooperilavastustes. Esinenud kammerlauljana ja solistina suurvormides. Põgenes 1944 Saksamaale.

Osi

Azucena – Ludmilla Hellat-Lemba. Verdi „Trubaduur“. (Piacenza Policeana Teater, 1922)

  • Santuzza (Mascagni Talupoja au, 1906 Milano Dal Verme teatris)
  • Gioconda (Ponchielli Gioconda, 1906 Teatro Civico Ivrea)
  • Aino (A. Lemba Lembitu tütar, 1908 Peterburis)
  • Nedda (Leoncavallo Pajatsid, 1919)
  • Benjamin (Mehuli Joosep Egiptuses, 1919)
  • Azucena (Verdi Trubaduur, 1922 Piacenzas, 1927 Estonias)
  • Carmen (Bizet’ Carmen, 1923 Roomas Teatro Nazionale’s)
  • Favorita (Donizetti Favorita, 1925 Vanemuises)
  • Ortrud (Wagneri Lohengrin, 1928)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 31

Kirjandus

  • L. Hellat-Lemba 30 aastat muusikapõllul. – Muusikaleht 1934, 12
  • I. Järv. Prof. Ludmilla Hellat-Lembat mälestades. – Sirp ja Vasar, 15. august 1969
  • H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
  • M. Ülevain. Ununenud lauluõpetaja: Ludmilla Hellat-Lemba. Tallinn, 2008

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M61

Gioconda – Ludmilla Hellat-Lemba. Ponchielli „Gioconda“. (Teatro Civico Ivrea Itaalia, 1906)

Benjamin – Ludmilla Hellat-Lemba, Jakob – Benno Hansen, Joosep – Alfred Sällik. Mehuli „Joosep Egiptuses“. (Estonia, 1919)

Nedda – Ludmilla Hellat-Lemba. Leoncavallo „Pajatsid“ (1919).

Carmen – Ludmilla Hellat-Lemba. Bizet’ „Carmen“. (Rooma Teatro Nazionale, 1923)

Favorita – Ludmilla Hellat-Lemba. Donizetti „Favorita“. (Vanemuine, 1925)

ETBL, 2000 (M. Saarepera); täiendatud 2017