Tarmo, Ruut

Ruut Tarmo (aastani 1935 Harald Rudolf Klein; 26. IV 1896 Tartu – 28. I 1967 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1956). Lia Tarmo isa. Isa maaler. Oli aastast 1926 abielus Mari Möldrega. 

Lõpetas Tartus algkooli, õppis tisleriks, osales Lulu Kitzberg-Pappeli teatrikursustel. Alustas lavategevust 1912 Tartu seltsides, oli 1917–22 Tallinnas miniatuuriteatri Apollo näitejuht, töötas 1922–25, 1928–41, 1949–51 ja 1955–67 Draamateatris, 1925–26 Vanemuises, 1926–28 Rändteatris ning 1941–49 Estonias. Mänginud filmis („Noored kotkad”, 1927, Theodor Lutsu Filmiproduktsioon), telelavastustes („Avarii”, 1959; „Biedermann ja tulesüütajad”, 1962; „Neljas selgroolüli”, 1963; „Ukse taga”, 1968) ja kuuldemängudes („Kuningas Oidipus”, 1960; „Rämsäranna rapsoodia”, 1964), oli tuntud etleja. I maailmasõja ajal oli 1915–17 mobiliseerituna tsaariarmees ja vastuhakkamise pärast vangis ning 1951–55 poliitilistel põhjustel represseerituna vangis.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1959), Eesti NSV rahvakunstnik (1966).

Lavastusi

Narr – Ruut Tarmo. Tammsaare „Kuningal on külm”. (Draamateater, 1936)

  • Schilleri Salakavalus ja armastus (1929)
  • Hauptmanni Elga (1929)
  • Raudsepa Mikumärdi (1929, mängis Antsu)
  • Raudsepa Roosad prillid (1934, mängis Siimu)
  • Ibseni Kummitused (1935, mängis Osvaldit)
  • Tammsaare Kuningal on külm (1936, mängis Narri)
  • Čapeki Valge taud (1938, mängis doktor Galéni)
  • Strindbergi Talupoegade kuningas (1938, mängis Eerik XIV)
  • Tammsaare Juudit (1939, mängis Olovernest)
  • Mälgu Kadunud päike (1943, mängis Taavit)
  • Grillparzeri Sappho (1943)
  • Ostrovski Mets (1950, mängis Štšastlivtsevit)

Osi

Dofään – Ruut Tarmo. Shaw’ „Püha Johanna”. (Vanemuine, 1925)

Göran Petersson – August Sunne, Eerik XIV – Ruut Tarmo. Strindbergi „Talupoegade kuningas”. (Draamateater, 1938)

Jago – Ruut Tarmo. Shakespeare’i „Othello”. (Estonia, 1949)

  • Aladin (Raederi Aladini imelamp, 1922)
  • Truffaldino (Goldoni Kahe isanda teener, 1922)
  • Mortimer ja krahv Leicester (Schilleri Maria Stuart, 1923 ja 1942)
  • Malcolm (Shakespeare’i Macbeth, 1924)
  • Dofään (Shaw’ Püha Johanna, 1925 Vanemuises)
  • Spartakus (Metsanurga Kindrali poeg, 1925 Vanemuises)
  • Hagen (Sinclairi Prints Hagen, 1925 Draamateatris)
  • Seenetreial (Raudsepa Ameerika Kristus, 1926 Vanemuises)
  • Fraser (Bergeri Uputus, 1927 Rändteatris ja 1936, viimases ka lavastaja)
  • Paul I (Merežkovski Paul I, 1928 Draamateatris)
  • Salomon Levy (Nicholsi Iiri roos, 1930)
  • Rasmus Noorkikas (Raudsepa Põrunud aru õnnistus, 1931)
  • Harakas (Metsanurga Agulirahvas läheb ajalukku, 1932)
  • Artur Simmado (Visnapuu Madaam Sohk ja pojad, 1933, ka lavastaja)
  • Eero (Kivi ja Kallio Seitse venda, 1934)
  • Lible (Lutsu ja Särevi Suvi, 1937, ja Tootsi pulm, 1938)
  • Näitleja (Quitry Näitleja, 1940, ka lavastaja)
  • Oliver (Turneri Vett Canitogale, 1940, ka lavastaja)
  • Tartuffe (Molière’i Tartuffe, 1941 Estonias)
  • Esko ja Sepeteus (Kivi Nõmmekingsepad, 1942 ja 1960)
  • Jacques (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1942)
  • Malvolio (Shakespeare’i Kolmekuningaõhtu ehk Mida soovite, 1943)
  • Moses (Sheridani Keelepeksukool, 1945)
  • Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Cyrano (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1947)
  • Jago (Shakespeare’i Othello, 1949 Estonias)
  • Zemljanika (Gogoli Revident, 1949 Draamateatris)
  • Raspljujev (Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm, 1949 Draamateatris)
  • Sprich (Lermontovi Maskeraad, 1956)
  • Mangan (Shaw’ Südamemurdumise maja, 1957)
  • Pobedonossikov (Majakovski Saun, 1957)
  • Pearu (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1958 ja 1966, ning Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • Jaagup (Ranneti Salakütid, 1960)
  • Apteeker (Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
  • Schnellmann (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Vesiroos (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1964)
  • Heinmann (Vilde Tabamata ime, 1965)
  • Candy (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1966)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I ja III (LP, 1974)

Kirjandus

  • L. Kalmet. Eesti NSV rahvakunstnik Ruut Tarmo. Tallinn, 1966
  • M. Möldre. Ruut Tarmo. Tallinn, 1971
  • Ruut Tarmo. – Uus Eesti, 28. aprill 1936
  • R. Tarmo. Mälestusi Menningi teatrist. – Teater 1936, 6
  • Mis ütlevad arvustajad „Kuningal on külm” lavastusest. – Teater 1936, 7
  • K. A. Hindrey. Ei miimidele punu pärgi järelilm... – Teater 1937, 7
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu ; Tallinn, 1938
  • W. Mettus. Vaim, võim ja süda. – Teater 1939, 2
  • Ruut Tarmo. Väike suur mees Draamateatrist. – Esmaspäev, 30. september 1939
  • R. Tarmo jt. Deklamaatoreil on sõna! [Intervjuu]. – Teater 1940, 4
  • L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960
  • M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963
  • W. Mettus. Ainus paradiis. Lund, 1967
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 3. veebruar 1967
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn,1975
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • M. Mikiver. Ruut Tarmo 100. – Kultuurileht, 26. aprill 1996
  • M. Laar. Mari Möldre ja Ruut Tarmo 42 ühist aastat. – Kodukolle 2006, 3
  • R. Parve. Nädala juubilar Ruut Tarmo 110. – Kesknädal, 26. aprill 2006

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T354

Välislink

  • Ruut Tarmo Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel

Lechy Elberon – Mari Möldre, Louis Lane – Ruut Tarmo. Claudeli „Vahetus“. (Draamateater, 1923)

Mister Wu – Ruut Tarmo. Vernoni ja Oweni „Mister Wu“. (Draamateater, 1928)

Juudit – Ly Lasner, Olovernes – Ruut Tarmo. Tammsaare „Juudit”. (Draamateater, 1939)

Näitleja – Ruut Tarmo, Jacqueline – Leia Kasumets. Quitry „Näitleja”. (Draamateater, 1940)

Raspljujev – Ruut Tarmo, Kretšinski – Ants Eskola. Suhhovo-Kobõlini „Kretšinski pulm”. (Draamateater, 1949)

Pearu – Ruut Tarmo. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe”. (Draamateater, 1958)

Värbaja – Ruut Tarmo, Eilif – Rein Aren. Brechti „Ema Courage ja tema lapsed”. (Draamateater, 1962)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017