Möldre, Mari

Mari Möldre (pseudonüüm; aastani 1910 õieti Elvine Annuk, 1910–37 Mizzi (Mari‑Ann) Möller, aastast 1937 õieti Mari‑Ann Tarmo; 13. X 1890 Äksi kihelkond, Kudina vald – 5. I 1974 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1956). Isa ehitustööline, ema mõisapäeviline. Oli 1910–24 abielus Hartius Mölleriga ja aastast 1926 Ruut Tarmoga.

Õppis Narvas von Mohri tütarlastekoolis. Alustas teatritegevust 1908 Narva seltsis Võitleja, mängis 1909–14, 1916–18 ja 1925 Vanemuises (1914–16 elas Petrogradis ja Soomes), 1919–21 ja 1941–49 Estonias, 1926–28 Rändteatris ning 1921–24, 1928–41 ja 1949–51 Draamateatris; 1951–54 oli poliitilistel põhjustel vangis, seejärel aastani 1960 Filharmoonia estraadinäitleja (tuntud parodistina). Esinenud kuuldemängudes („Hanekarjus”, 1968), kirjutanud estraadisketše („Joosep Tootsi vested”, esines nendega 1936–51) ning mälestusteraamatud „Eesriie avaneb” (1963, 2. trükk 2010) ja „Ruut Tarmo” (1971). 

Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk 1936. 

Osi

Mimm Soekarask – Mari Möldre. Raudsepa „Mikumärdi”“. (Draamateater, 1929)

Joosep Toots – Mari Möldre. Lutsu ja Särevi „Kevade”. (Draamateater, 1937)

Lesk – Mari Möldre. Smuuli „Polkovniku lesk”. (Draamateater, 1966)

  • Nastja (Gorki Põhjas, 1909)
  • Lene (Wildenbruchi Lõoke, 1909 ja 1911)
  • Anjutka (Tolstoi Pimeduse võimus, 1910)
  • Mizzi (Schnitzleri Armumäng, 1910)
  • Mari (Kitzbergi Libahunt, 1911)
  • Bobbi (Daviese Meie Käthe, 1911)
  • Regine (Ibseni Tondid (Kummitused), 1911 ja 1935)
  • Kaval‑Ants (Kitzbergi Okasroosike, 1913 ja 1924)
  • Jenny ja Judith (Strindbergi Surmatants, I ja II, 1914)
  • Matilde (Vilde Pisuhänd, 1914)
  • Trina (Rosenow’ Kust varjud ei kao, 1916 Draamateatris)
  • Minni (Apeli Ants Pilvelõhkuja põrgusõit, 1921 Draamateatris)
  • Polly (Shaw’ Ei või iial teada, 1922)
  • Martine (Molière’i Arst vastu tahtmist, 1923)
  • Luise (Sternheimi Püksid, 1923)
  • Lechy (Claudeli Vahetus, 1923)
  • Naine (Schönherri Naiskurat, 1925)
  • Ruudi (Blaumanise Rätsepad Sillamatsil, 1925)
  • Lancelot (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926)
  • Laura (Strindbergi Isa, 1927)
  • Luise (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1927)
  • Mimm (Raudsepa Mikumärdi, 1929)
  • Malke (Nicholsi Iiri roos, 1930)
  • preili Toots (Metsanurga Agulirahvas läheb ajalukku, 1932)
  • Melisande (Raudsepa Roosad prillid, 1934)
  • Tapu Juula (Mälgu Mees merelt, 1935)
  • Kadri Parvi (Gailiti Toomas Nipernaadi, 1936)
  • Joosep Toots (Lutsu ja Särevi Kevade, 1937)
  • Laila (Zālīte Igavesti mehelik, 1939)
  • Anna (Gorki Vassa Železnova, 1940)
  • Ants (Visnapuu Maa-alused, 1940)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1941 Estonias)
  • Anne (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1942)
  • Turussina (Ostrovski Pärast tarku palju, 1945)
  • Siiva (Nušići Proua minister, 1948)
  • Atujeva (Suhhovo‑Kobõlini Kretšinski pulm, 1949 Draamateatris)
  • Gurmõškaja (Ostrovski Mets, 1950)
  • Lesk (Smuuli Polkovniku lesk, 1966 Draamateatris)

Helikandjaid

  • Lastemuinasjutte (LP, 1970)

Kirjandus

  • M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963; 2. tr. 2010
  • Mai Kai [A. Vesilo]. Mizzi Möller 25 aastat laval. – Waba Maa, 25. oktoober 1934
  • K. A. Hindrey. Ei miimidele punu pärgi järelilm... Menningu ansambl. – Teater 1937, 7
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tallinn, 1938
  • Siil [A. Juhanson]. Mari Möldre. Joosep Toots ja Zarah Leander ühes isikus. – Esmaspäev, 17. detsember 1938
  • W. Mettus. „Ma ei nuta!“ Mari Möldre Lailana „Igavesti-mehelikus“. – Teater 1940, 4
  • E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
  • O. Kuningas. Läbi nelja silmapaari nähtud lähisminevik. – Looming 1965, 2
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • W. Mettus. Ainus paradiis : mälestusi meie iseseisvusajast. Lund, 1967
  • L. Kalmet. Mari Möldre juubel. – Sirp ja Vasar, 8. oktoober 1971
  • Mari Möldrele tema 80-ndal sünnipäeval. – Noorte Hääl, 13. oktoober 1971
  • M. Oja. Mari Möldre juubel. – Kodumaa, 13. oktoober 1971
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 11. jaanuar 1974
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • K. Haan. Karl Menning ja teater „Vanemuine”. Tallinn, 1987
  • L. Kirepe. Mari Möldre 100. – Reede, 12. oktoober 1990
  • M. Möldre. Elupärg. Katkendeid Mari Möldre avaldamata mälestustest. – Teater. Muusika. Kino 1990, 10
  • L. Kirepe. „Sellel plikal on annet”. – Teater. Muusika. Kino 1990, 10
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • А. Лаутер. „Наша Мари”. – Cоветская Эстония, 13. октябрья 1971
  • [Некролог ]. – Cоветская Эстония, 9. январья 1974

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T283

Välislinke

Lechy Elberon – Mari Möldre, Louis Lane – Ruut Tarmo. Claudeli „Vahetus“. (Draamateater, 1923)

Bobbi – Mari Möldre. Daviese „Meie Käthe“. (Vanemuine, 1911)

Preili Toots – Mari Möldre. Metsanurga „Agulirahvas läheb ajalukku“. (Draamateater, 1932)

Kadri Parvi – Mari Möldre. Gailiti „Toomas Nipernaadi“. (Draamateater, 1936)

Sorts – Aleksander Kleius, Ants – Mari Möldre. Visnapuu „Maa-alused“. (Draamateater, 1940)

Mašenka – Astrid Lepa, Turussina – Mari Möldre. Ostrovski „Pärast tarku palju“. (Estonia, 1945)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017