Talvi, Aino

Aino Talvi (pseudonüüm, õieti Pindam, sündinud Müller, 1928–38 Oja; 6. II 1909 Tartu – 12. III 1992 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti Teatriliidu liige (1945). Isa konstaabel.

Lõpetas 1927 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi. Laulis 1929–35 Vanemuise operetikooris (mängis ka draamaosi), töötas 1935–44 ja 1949–84 Draamateatris ning 1944–49 Estonias. Mänginud filmis („Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm), telelavastustes („Klaasist loomaaed”, 1964; „Must luik”, 1969) ja paljudes kuuldemängudes („Kirsiaed”, 1948; „Metspart”, 1959). Temast on film „Aino Talvi” (1971, Eesti Telefilm).

Autasud

  • Nõukogude Eesti preemia (1950)
  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1952)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1956)
  • Lenini orden (1956)
  • Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1966)
  • 1980–84 Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja

Osi

  • Ellen (Adsoni Iluduskuninganna, 1932)
  • Miili (Kitzbergi Kauka jumal, 1933)
  • Botškova (Tolstoi ja Raskolnikovi Ülestõusmine, 1934)
  • Ello ja Liis (Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi, 1936)
  • Urve (Kitzbergi Neetud talu, 1936)
  • Angélique (Molière’i Ebahaige, 1936)
  • Kõrboja Anna (Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees, 1937)
  • Teele (Lutsu ja Särevi Suvi, 1937, ja Tootsi pulm, 1938)
  • Kyllikki (Linnankoski ja Välisalmi Laul tulipunasest lillest, 1938)
  • Ada (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1939)
  • Lucrezia (Nowaczyński Tseesar ja inimene, 1940)
  • Mari (Kitzbergi Libahunt, 1941)
  • Nastja (Gorki Põhjas, 1941)
  • Margarete (Ibseni Võitlus trooni pärast, 1942)
  • Nora (Ibseni Nora, 1943)
  • Armande (Molière’i Õpetatud naised, 1943)
  • Suzy (Pagnoli Eluaabits, 1944 Estonias)
  • leedi Uniohakas (Sheridani Keelepeksu kool, 1945)
  • Kleopatra (Ostrovski Pärast tarku palju, 1945 Estonias)
  • Eeva Miilas (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Roxane (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1947)
  • Olga (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Desdemona (Shakespeare’i Othello, 1949 Estonias)
  • Liidia (Hindi Kuhu lähed, seltsimees direktor?, 1949 Draamateatris)
  • Jelena (Tšehhovi Onu Vanja, 1951)
  • Mari (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1951, 1955 ja 1958)
  • Ljubov (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Argentina (Goldoni Osav teenijanna, 1953)
  • paruness von Strahl (Lermontovi Maskeraad, 1954)
  • Tamaara (Jakobsoni Vana tamm, 1955)
  • Kleopatra (Shakespeare’i Antonius ja Kleopatra, 1955)
  • Anna Dmitrijevna (Tolstoi Elav laip, 1955)
  • Ester (Smuuli Atlandi ookean, 1956)
  • Naiskomissar (Višnevski Optimistlik tragöödia, 1957)
  • leedi Utterword (Shaw’ Südamemurdumise maja, 1957)
  • Melania (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1958)
  • Juudit (Tammsaare Juudit, 1960)
  • Ema Courage (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Salme Pedak (Vilde Tabamata ime, 1965)
  • Bernarda Alba (García Lorca Bernarda Alba maja, 1966)
  • Lesk (Smuuli Polkovniku lesk, 1966)
  • Sofia (Gorki Viimased, 1968)
  • Daugviliene (Saja Pühajärv, 1971)
  • Mary (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1971)
  • Giza (Örkény Kassimäng, 1973)
  • Elisabeth (Shakespeare’i Richard III, 1975)
  • Ema (Vetemaa Roosiaed, 1976)
  • Anna (Rasputini Viimne tärmin, 1979)

Helikandjaid

  • Loeb Aino Talvi (LP, 1983)
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I (LP, 1974)
  • Anton Hansen Tammsaare: [Katkendeid teostest] (LP, 1977)

Kirjandus

  • L. Kalmet. Aino Talvi. Tallinn, 1965
  • K. Kask. NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi. Tallinn, 1966
  • W. Mettus. „Inimene teeb inimese õnnelikuks”: Aino Talvi Lucrezia Borgiana. – Teater 1940, 5
  • L. Tormis. Aino Talvi. – Sirp ja Vasar, 21. oktoober 1955
  • A. Särev. „Võtame veel kord”. – Nõukogude Naine 1955, 12
  • S. Levin. Anne ja meisterlikkus. – Rahva Hääl, 5. detsember 1956
  • V. Ratassepp. Sügavalt rahvuslik talent. – Eesti NSV Teatrid 1957, 5/6
  • E. Link. Üks etendus ja veerand tundi juttu Aino Talviga. – Eesti NSV Teatrid 1959, 1
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • M. Rink. Mõtiskelu kahest näitlejannast ja vastupanuvõimest. – Teatrimärkmik 1978/79
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • K. Kask. Peamisest Aino Talvi teatrimängus. – Kultuur ja Elu 1979, 2
  • Aino Talvi 70. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 2. veebruar 1979
  • E. Kalda. Väärtusi loov, sisukas lavaelu. – Rahva Hääl, 6. veebruar 1979
  • L. Vellerand. Seletamatu ja ebatavaline. – Õhtuleht, 6. veebruar 1979
  • R. Reiljan. Sügav kummardus Aino Talvile. – Noorte Hääl, 6. veebruar 1979
  • K. Haan. Annast Annani ehk pool sajandit Eesti teatris. – Kodumaa, 7. veebruar 1979
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • Vastab Aino Talvi. Intervjueerinud R. Neimar, M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1984, 2
  • L. Kirepe. Aino Talvi 75. – Nõukogude Õpetaja, 4. veebruar 1984
  • K. Kask. Pilvede värvid muutuvad. – Rahva Hääl, 5. veebruar 1984
  • R. Trass. Ainukiindumus. – Noorte Hääl,  5. veebruar 1984
  • E. Link. NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi. – Sirp ja Vasar, 10. veebruar 1984
  • E. Link. Tähe aastaid ületav valgus. – Sirp ja Vasar, 3. veebruar 1989
  • K. Haan. 1929–1979 Eesti teatriga. – Rahva Hääl, 5. veebruar 1989
  • [Nekroloog]. – Sirp, 20. märts 1992
  • A. Päärson. Aino Talvi. – Teater. Muusika. Kino 1992, 5
  • K. Haan, S. Priks. 50 aastat „Antoniuse ja Kleopatra” lavastusest Draamateatris. – Eesti kutseline teater 100. Tallinn, 2006
  • I. Taarna. Draamateatri kuus tippnäitlejannat. Tallinn, 2010
  • A. Jürisson.  Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
  • A. Voitka. Täisvalguses, ajast küsimata: Aino Talvi 100. – Enne ja Nüüd. Muuseumi ringreisid 2008–2009–2010. Tallinn, 2011
  • Л. Веллеранд. Прекрасные мгновения истины. – Bечерний Tаллинн, 6 февраля 1979

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T34

Välislinke

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015